Maailmas toimuv annab põhjust rahutuseks – ka Eestil tuleb arenguid hoolega jälgida

Türki jõudnud Vene raketid SS-400 on ohuks NATO ühtsusele, seega ka meile.

Möödunud nädalal toimusid kaks rahvusvahelist sündmust, millele maksab ka Eestis tähelepanu pöörata.

Esimeseks selliseks sündmuseks olid rahutused kunagises Briti koloonias, nüüdses Hiina eristaatusega osas Hongkongis. Suure emamaaga liites lubas Peking järgida põhimõtet “Üks Hiina – kaks süsteemi”, kuid on piirkonna liidendamise järel sealset demokraatiat oluliselt piirama asunud.

Eelmistel nädalatel protestisid inimesed väljaandmisseaduse vastu, mis oleks Pekingil võimaldanud Hongkongist poliitilised teisitimõtlejad kätte saada. Siis tuli tänavaile ligi miljon inimest, kes muuhulgas kandsid ka Briti lippe. Nüüd aga avaldatakse meelt mujalt Hiinast tulnud kaubitsejate vastu, kes ostavad Hongkongist kaupa kokku, et seda mujal kallimalt edasi müüa. Meeleavaldajate sõnul tõusevad eripiirkonnas kaubitsejate tõttu kõik hinnad, kaasa arvatud kinnisvarahinnad ja korteriüürid, sest kaubitsejad üürivad massiliselt kortereid.

Hongkongis toimuv peaks Eestit hoiatama nii Hiina kapitali eest, mille taga on demokraatiast kaugenev kommunistlik riik, kui ka totalitaarse mõtteviisi leviku eest Euroopas. Ka Hispaania kasutab Kataloonias nii ebademokraatlikke survemehhanisme kui ka otsest vägivalda separatsimi meeleolude mahasurumiseks – sellised Hiinale omased meetmed ei peaks demokraatlikus Euroopas kasutusel olema. Maailmas valitseb soov demokraatiaga lõpetada ja see ei jäta kõrvale ka Läänt, kus suukorvistatakse aktiivselt ühiskonna südametunnistuse- ja sõnavabadust.

Möödunud nädala teiseks sündmuseks oli Türgi raketiost Venemaalt ja seda hoolimata NATO vastuseisust. Üha ebademokraatlikumaks muutuv Türgi kasutab neid relvi ilmselt piirkondlikes konfliktides, sest agressiivsel Ankaral on kana kitkuda nii oma vähemusrahvuse kurdide kui ka enamiku oma naabritega, seda nii sõjalistes konfliktides kui ka näiteks maagaasi kaevandamisel Küprose lähistel. Vene relvad NATO ühele agressiivsemale liikmele ei tähenda midagi head, eriti kui rakette saavad ka teised piirkonna riigid.

“Me ostsime süsteemid S-400 mitte selle pärast, et valmistume sõjaks, vaid et kaitsta meie rahu ja meie riiklikku julgeolekut,” edastas Erdoğani sõnad riiklik uudisteagentuur Anadolu. Ründerelvad rahu hoidmiseks? Samas teatas Türgi kaitseministeerium laupäeval, et riigi relvajõud alustasid uut operatsiooni Põhja-Iraagis kurdivõitlejate vastu.

NATO väljendas muret seoses Türgi otsusega osta Vene õhutõrje raketisüsteemid S-400, mille esimene partii reedel kohale jõudis. “Me oleme mures võimalike tagajärgede pärast, mida toob kaasa Türgi otsus omandada S-400 süsteemid,” lausus NATO ametnik AFP-le pärast korduvaid hoiatusi, et Vene süsteem ei ole liitlaste relvadega, muu hulgas USA varghävitaja F-35ga ühildatav.

“Meie relvajõudude koostegutsemisvõime on NATO operatsioonide ja missioonide läbiviimiseks fundamentaalselt tähtis.”USA kardab, et kui NATO liige Türgi integreerib S-400 oma kaitsesüsteemi, seab see ohtu tundlikud andmed uue põlvkonna varghävitaja F-35 kohta, mis võivad lekkida venelastele.

Eestit peaks rahutuks tegema üha suurenevad vastuolud NATO sees Türgi ja ülejäänud liikmesriikide vahel – Põhja-Atlandi Pakti tegutsemine vajab mitmetes asjades ühiseid kokkuleppeid, aga oma agressiivuse eest pidevalt sugedav saav Türgi võib solvumisest selliseid otsuseid takistama hakata. Eriti veel juhul, kui teda seovad soojad suhted Kremliga.

Uute Uudiste arvates on totalitarismi ja agressivsuse poole liikuv Türgi juba täiesti kõlbmatu Euroopa Liidu jaoks – ta on isegi ohtlik, sest mängib näiteks türgi kogukonnaga Saksamaal, kasutades seda survevahendina. Ka NATO muutub tänu Türgile üha haavatavamaks, kaotades kiire tegutsemise vajaduse korral mobiilsuse, kui üks liikmesriik on ebakindel.

Loodetavasti suudab Eesti välisministeerium Urmas Reinsalu käe all jälgida maailma arenguid paremini kui Eesti iseseisva välispoliitika olematuks muutnud Sven Mikser. Sest maailmas toimuv riivab alati ka Eestit, kasvõi väikesegi servaga.

Kommentaarid