Massiimmigratsiooni mürgised viljad: Rootsis on tänavu toimunud juba sadakond pommiplahvatust

Maailm,
©Scanpix
Plahvatuse tagajärjed Linkopingus

Selle aasta üheksa kuu jooksul on Rootsis toimunud ligi sada pommiplahvatust. Plahvatused toimuvad nüüd juba ka rahvarohkemates kohtades, mitte ainult äärelinnades.

Kuni 2017. aastani ei esinenud pommiplahvatused Rootsis isegi mitte kuritegude loetelus. 2018. aastal toimus aga korraga 162 plahvatust. Rootsi luurespetsialisti Linda H Staafi sõnul on peamiselt tegemist käsigranaatide, paukrakettide või isetehtud lõhkeseadeldistega, vahendab BBC.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Rünnakute taga on enamasti omavahel rivaalitsevad kriminaalsed rühmitused. „Selline olukord on Rootsis midagi täiesti uut ja me teeme koostööd teiste riikide spetsialistidega,“ selgitas Mats Lovning Rootsi politseist. Kriminoloog Amir Rostami sõnul on sellised gängisõjad väga haruldased riikides, mis ei ole sõjas või kus ei ole ajalooliselt esinenud terrorismi.

Suurem osa pommiplahvatustes on toimunud Stockholmi, Göteborgi ja Malmö äärelinnades, kuid viimasel ajal on plahvatusi olnud ka rahvarohkemates paikades.

Malmös toimus novembri alguses 24 tunni jooksul kokku kolm plahvatust. Stockholmi eeslinnas Brommas hävitas plahvatus ühe kortermaja sissekäigu, lõhkus maja aknaid ja selle ees parkinud autosid. Möödunud kuul toimus Stockholmis ühel ööl kokku kolm plahvatust.
Ajaloolises ülikoolilinnas Lundis hiljuti aset leidnud plahvatuses sai viga juhuslik möödakäija ja Linkopingi kesklinnas sai kortermaja plahvatuses kannatada 25 inimest.

Politsei sõnul on tegemist samade gängidega, kelle tõttu on viimasel ajal toimunud ka hulgaliselt tulistamisi. 2018. aastal tulistati Rootsi tänavatel surnuks 45 inimest, 2017. oli tapetuid 17.

Rootsi politsei ei märgi kuritegude statistikasse kurjategijate või kahtlusaluste etnilist tausta, kuid Linda H Staafi sõnul on nende profiil sageli sarnane. „Nad on üles kasvanud Rootsis, nad on pärit sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel olevatest peredest ja paljud neist on teise või kolmanda põlvkonna immigrandid,“ selgitas ta.

Ka Rootsis on ägenenud immigratsiooniteemalised ideoloogilised debatid, sest Rootsi võttis 2015. aasta migratsioonkriisi ajal vastu kõige rohkem asüülitaotlejaid elaniku kohta.

„Tulevikus võib olukord muutuda veelgi hullemaks ja problemaatilisemaks,“ ütleb rahvuskonservatiivne kirjanik Mira Aksoy. „Kuna nad elavad koos ühes piirkonnas, on neil sarnane mõtteviis. Neil on lihtne üksteisega suhelda. Nad ei tunne, et peaksid integreeruma Rootsi ja nad püsivad oma eraldatud kogukondades ning muutuvad kriminaalseks.“

Samamoodi mõtleb üha rohkem rootslasi, mida kinnitab ka immigratsioonivastase Rootsi Demokraatide edu 2018. aasta valimistel, mil koguti 18% häältest.

Mira Aksoy süüdistab ka Rootsi meediat probleemi mahavaikimises ja mitte kajastamises. Möödunud kuul toimunud kolmikplahvatus Stockholmis jäi uudistest sisuliselt välja. „Ma leian, et nad ei ole oma tööga hästi hakkama saanud… Mul on tunne, nagu nad tahaksid neid uudiseid pisendada,“ väidab Aksoy.

Politsei sõnul püüavad nad jõuda kurjategijatele jälile, kuid 2018. aastal jõudis kümnest sellisest kuriteost karistuseni vaid üks. Siseminister on lubanud suuremaid ressursse gängikuritegudega võitlemiseks, kuid äärelinnade kohalikud elanikud leiavad, et tegeleda tuleks hoopis integratsiooniga. „Ma kardan, et minu elukohas on kõige suurem murekoht hoopis Rootsi rahva tulevik,“ ütles üks Södermalmi elanik.

 

One commentOn Massiimmigratsiooni mürgised viljad: Rootsis on tänavu toimunud juba sadakond pommiplahvatust

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused