Massiline immigratsioon lõhestab Saksamaad

Maailm,
- Updated
peliculas-terror

Massilise sisserände teema on Saksamaal taas lahti rebinud vanad Ida-ja Lääne Saksamaa vahelised haavad. Ilmselt pole juhuslik, et massilised väljasastumised migratsiooni vastu toimuvad
eelkõige vaesemates Ida-Saksamaa linnades nagu näiteks II maailmasõja jooksul Briti “vaippommitamise” all äganud tööstuslinnas Dresdenis. Selles on muidugi oma loogika. Sissetulekute lõhed kõrge- ja madalapalgaliste vahel on Saksamaal kasvanud enneolematult kiiresti. Niigi madalama keskmise palgaga Saksamaa idaosa on sattunud alasi ja haamri vahele ka pagulaste tõttu.  Asi on selles, et migrandid konkureerivad kohalikega eelkõige madalapalgaliste töökohtade pärast ning see takistab Ida-Saksamaal elujärje kasvu.

Ehkki järgmiste valimisteni on Saksamaal veel paar aastat, tuleb seni edukalt valitsenud CDU-l arvestada, et õhkkond massilise sissrände küsimuses on ka Saksamaal hakanud muutuma ärevamaks. Rahvusvahelises meedias laiemalt laineid löönud Dresdeni meeleavaldused Aafrika ja Ida rahvaste massilise sisserände vastu pole tegelikult ainsad ning ei jää kindlasti viimasteks omataolisteks.

Milline on CDU vastus probleemile? Saksamaa juhtiva erakonna CDU suvise kongressi järgsel pressikonverentsil tunnistas partei liider Angela Merkel ajakirjanike, et loomulikult on Saksamaa jaoks kõige olulisem probleem hetkel massilise sisserände problemaatika. Saksa põhjalikkusega on välja töötatud uus pagulasprogramm, mis käivitub 24. septembril. Muu hulgas tähendab see näiteks pagulastele kohustuslikus korras 600 tundi saksa keele õpet ning Saksamaa kultuuriloo ja tavadega tutvumist jms.

Eestist vaadatuna tundub Merkeli visioon üsna liberaalne, kuid arvestades Saksamaa teiste erakondade (näiteks SPD) kosmopoliitsust on CDU plaan üsna konservatiivne ja Saksa rahva huve mingilgi määral arvestav. Seega üldiselt on saksa rahvas hetkel murelik, kuid valitsust selles küsimuses pigem toetavas positsioonis.

Eesti jaoks on oluline, et muu hulgas heitis Merkel just Ida-Euroopale ette liiga passiivset suhtumist solidaarselt pagulaste ümberjagamise küsimuses. Võib arvata, et uus surve sisserände osas tuleb Eestile aasta lõpul kui Maltal toimub EL-Aafrika küsimuse kongress. Igal juhul saatis Merkel tugeva signaali, et ootab sinna kogunevatelt valitsusjuhtidelt sisserändajate liikmesriikide vahel ümberjagamise osas senisest olulisemat solidaarsust. Eesti palgalised euroföderalistid nagu Ahto Lobjakas, on juhtinud juba meedias tähelepanu sellele, et meie valitsevad poliitikud peaksid valmistuma märksa suurem hulga migrantide vastuvõtuks, kui seni kokkulepitud paarsada inimest.

Allikas: Der Spiegel

UU

 

 

 

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused