Meelt avaldav Kataloonia ei taltu, kuid Hispaania räägib lahkulööjatega endiselt jõu keelt

Kataloonia pealinnas Barcelonas kogunesid pühapäeval sajad tuhanded inimesed rahumeelsele meeleavaldusele riigi iseseisvuse toetuseks.

Meeleavaldusel oli kohal ligi 350 000 inimest. Protestijad avaldasid toetust üheksale Hispaania võimude poolt vahistatud Kataloonia separatistide liidrile, kes seisavad silmitsi kohtuprotsessiga mässu eest. Ühele neist, Jordi Sanchezile, on juba mässule õhutamise eest mõistetud 25-aastane vanglakaristus.

Meeleavaldus toimus poole aasta möödumise puhul päevast, mil vahistati esimene separatistide aktivist ja selle korraldas iseseisvuslaste platvorm Espai Democracia i Convivencia. Protestijad kandsid kollaseid riideid, mis näitasid solidaarsust lahkulöömisliikumise liidritega. Kataloonias korraldati läinud sügisel iseseisvuseteemaline rahvahääletus, mille Hispaania võimud kuulutasid seadusevastaseks.

Kataloonia ametist tagandatud riigipea Carles Puigdemont käis märtsikuus Soomes, pärast mida vahistati ta Saksamaal ja Hispaania nõuab tema väljaandmist.

Madridi valitsus soovib lahkulöömisliikumist karmide karistuste abil maha suruda, referendumi ajal aeti jõuga laiali ka tollal toimunud meeleavaldusi, mistõttu võimud said tugeva kriitika osaliseks — vägivalla kasutamist meeleavaldajate vastu peetakse endiselt demokraatlikulte riigile sobimatuks. Paraku on suur osa Lääne-Euroopa riikidest ja Euroopa Liit näidanud valmisolekut mistahes neile sobimatuid liikumisi ja poliitilisi jõude vajadusel represseerima, ähvardusi kasutab Brüssel ka suveräänsete riikide Poola ja Ungari vastu.