Mida tähendaks prantsuse keele esiletõus  Euroopa Liidus Eestile?

Kui prantsuse keel saab EL-is juhtrolli, hakkab Eiffeli torn piltlikult võttes igasse Euroopa nurka paistma.

Teema inglise keele rollist Brexiti-järgses Euroopa Liidus on juba mõnda aega üleval, sest Prantsusmaa president Emmanuel Macron näeb vaimusilmas hoopiski prantsuse keele rolli suurt tõusu. See tendents ei jäta mõjutamata ka Eestit.

President Macron tahab, et pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust saaks bloki põhikeeleks prantsuse keel, kirjutas Wall Street Journal neljapäeval.

“Inglise keel ei ole ilmselt kunagi varem olnud Brüsselis nii esindatud, kui Brexiti läbirääkimiste ajal. Kuid see domineerimine ei ole kohustuslik,” ütles Macron märtsis. Samal ajal märgib väljaanne, on loobumine inglise keelest kui põhikeelest on EL-ile väga keeruline ülesanne, vahendab BNS.

Kuigi EL liikmesriikides räägitakse 24 ametlikku keelt, õpitakse rohkem kui 80 protsendis põhikoolides ja 95 protsendis keskkoolides siiski esimese võõrkeelena inglise keelt. Suurbritannia lahkumine EL-ist võib kõigutada inglise keele staatust blokis. Praegu on inglise keel ametlik riigikeel 12,8 protsendile 511 miljonist EL-i elanikust, kuid pärast Brexitit jääb see ametlikuks keeleks vaid Iirimaal ja Maltal, mis on vaid 1,2 protsenti Brexiti-järgsest elanikkonnast, rehkendas leht.

Samas on umbes 81 protsenti EL-i dokumentidest koostatud algselt inglise keeles. Esmalt prantsuse keeles koostatud dokumente on vaid 5 protsenti ja saksa keeles 2 protsenti. Seejuures on EL-i ametnikest Suurbritannia alamad vaid 2,8 protsenti, märkis väljaanne. Leedu president Dalia Grybauskaitė on märkinud, et milline ei oleks ka otsus EL-i ametliku keele kohta, ei saa see irduda tegelikkusest. “Inglise keel on EL-is levinuim suhtluskeel ja inimesed jätkavad selle kasutamist, arvestades eriti, et see on Iirimaa ja Malta ametlik keel,” ütles ta.

Macron käib aga peale, et prantsuse keel peab saama EL-is hulga uusi võimalusi. Ta kinnitas, et EL-i ametnikele korraldatakse prantsuse keele lisakursusi ja lubas arendada ka prantsuse koolide rahvusvahelist võrku. Macroni pealiitlane keeleküsimuses on Euroopa Komisjoni esimees, luksemburglane Jean-Claude Juncker, kes esineb korrapäraselt prantsuse ja saksa keeles. “Miks peab Shakespeare’ i keel valitsema Voltaire`i keele üle?” küsis Juncker. “Me ei peaks sedavõrd inglistuma.”

See vaidlus pole sugugi tähtsusetu ei EL-ile ega Eestile. Euroopa Liidus võib see anda hoogu rahvuslusele, sest liikmesriigid võivad vaidluste valguses oma keele rollile rohkem tähelepanu pöörama hakata. Sorose plaanis hävitada Euroopa rahvusriigid ongi nõrk koht see, et prantslased ja itaallased on oma keele ja sellel põhineva kultuuri suured hoidjad, kes ei lepi Euroopa Ühendriikidega, kus kõik inglise keeles räägiksid.

Eesti haridussüsteemis on samuti juba pikka aega rõhutud inglise keelele, kusjuures see võõrkeel tõrjub näiteks ülikoolide magistri- ja doktoriõppes jõudsalt välja eesti keelt. Ülikoolid väidavad, et nii saab siia tuua võõrtudengeid ja meie inimesed löövad inglise keeles saadud haridusega Läänes paremini läbi. Kui inglise keel kaotab Euroopa Liidus oma rolli, siis tuleb ka meie valdavalt inglise keelt õppinud ja seda hästi valdavatel noortel karjääri tegemiseks suunduda EL-ist lahkunud Suurbritanniasse, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse, prantsuse keele rõhuga EL kaotab nende silmis tähtsuse ja võimaluste rohkuse — ilmselt tekiks ka euroskeptilisust rohkem.

Massilist prantsuse keele õpet, et Euroopas läbi lüüa, Eestis arvatavasti ei tule ja ka huvi poleks ilmselt väga suur. Nii et meie inglisekeelset orientatsiooni arvestades tuleks eelnimetatud arengutel silma peal hoida.

Kommentaarid