Mida toob kaasa rändeleppe heakskiit – näiteid Ameerikast juba täna

Maailm,
- Updated
©AFP/Scanpix
Hondurase põgenikud Mehhiko linnas Tijuanis.

Laupäevastes uudistes on kaks teadet sellest, kuidas rändekriis mõjutab maailma juba praegu – migrante tervitav rändelepe keerab sellele kohe tuurid peale.

Kindlasti ütlevad paljud vasakliberaalid, et rändelepe selliste asjade ennetamiseks ongi, aga ei maksa ennast neist väidetest uinutada lasta – niipea kui selgub, et sihtriigid on kohustatud migrante kahel käel tervitama, hakkavad miljonid jalgsi astuma, nagu seda seda tegid Hondurasest pärit põgenikud, kes nüüdseks on USA piirile lähenemas.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ei maksa olla naiivne ja uskuda, et kui kuskile tehakse mingid migrandikeskused, siis hakkavad inimesed sõnakuulelikult neis sissesõiduluba ootama – ei, kui nad kuulevad kasvõi soovituslikust rändeleppest (ja see viiakse nendeni ruttu!), võtakse pamp selga, kepp kätte, lapsed näpu otsa ja hea elu poole liduma! Aga anname sõna BNS-i uudistele.

Ecuadori ametnikud ütlesid reedel, et Venezuela migrantide võõrustamine läheb riigile maksma 550 miljonit dollarit.

Ecuadori aseminister Santiago Chávez ütles pealinnas Quitos peetaval Venezuela rändekriisile pühendatud kohtumisel, et venezueellastele vajaliku tervishoiu, hariduse ja teiste teenuste hind on kiiresti tõusmas.

ÜRO pagulasamet (UNHCR) ja Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) on teatanud, et migratsiooniametite ja muude allikate põhjal elab teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides umbes 2,4 miljonit Venezuela põgenikku ja migranti.

Kõige rohkem inimesi – üle miljoni – on Venezuelast põgenenud Colombiasse, järgnevad Peruu rohkem kui poole miljoniga, Ecuador 220 000, Argentina 130 000, Tšiili 100 000 ja Brasiilia 85 000-ga.

Maailmapank prognoosis hiljuti, et Colombial kulub järgmisel aastal migrantide eest hoolitsemisele üle ühe miljardi dollari.

Mehhiko Tijuana linna meer kuulutas reedel välja humanitaarkriisi ja ütles, et palub ÜRO-lt abi umbes 5000 linnas viibiva Kesk-Ameerika migrandiga toimetulemiseks.

USA valitsus on saatnud piirile tolli- ja piiriametnikke toetama umbes 5900 tegevsõjaväelast ja 2100 rahvuskaartlast olukorras, kus Mehhiko kaudu läheneb Ühendriikide piirile mitu keskameeriklaste migrandikaravani. Mehhiko siseministeeriumi andmeil on praegu karavanides USA piiri poole teel üle 8000 migrandi.

USA sisejulgeolekuministeerium teatas 8. novembril “ajaloos ennenägematu immigratsioonisüsteemi kuritarvitamise” tõttu rakendatavast meetmest, millega ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikutel ei lubata varjupaigataotlust esitada.

Järeldused saab igaüks teha – kui migrandid kuulevad mistahes soodustavatest teguritest, tormavad nad kohe teele. Kõige parem lahendust on ja ka jääb selleks – see on nende aitamine kodus. Näiteks tulnuks rahvusvahelisel üldsusel paika panna Chavez ja Maduro Venezuelas – siis poleks marksistlikust naftariigist põgenikevoolu toimunudki! Ehk ei tohiks sotse kusagil võimu ligidalegi lasta – neil on kohe soodumus maailm tuksi keerata!

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused