Migrante lahkelt enda maale lubavad Lõuna-Euroopa riigid nõuavad endiselt rändekvoote

Maailm,
- Updated
See pole lihtsalt migratsioon, vaid lausa sissevedu.

Kuigi Itaalia endine siseminister Matteo Salvini tõestas, et ebaseaduslikule rändele saab piiri panna, lasevad Lõuna-Euroopa riigid neid endiselt sisse – ja siis virisevad, et ei saa hakkama.

Euroopa Liidu lõunapoolsed riigid, kuhu saabub kõige enam pagulasi, leiavad, et Euroopa Liidu uus rände- ja varjupaigalepe ei jaga neile osaks saavat koormust piisavalt, samas aga jätkavad nad migrantide kokkukorjamist.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kreeka, Itaalia, Malta ja Hispaania leiavad AFP ja Associated Pressinini jõudnud ühisseisukohas, et “solidaarsusmehhanism on endiselt keeruline ja ebamäärane”. 27 liikmesriiki peaksid nende arvates rändekoormust omavahel kvootide alusel jagama, ehkki paljud riigid nagu Austria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Slovakkia jt pole sellega nõus.

“Eesliiniriigid ei saa vastu seista kogu Euroopa Liidule suunatud rändesurvele,” seisab memorandumis, mis saadeti Euroopa Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile, Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Charles Michelile ja EL-i eesistujariigi Saksamaa kantslerile Angela Merkelile.

Tegelikult pole rändesurve sugugi kogu Euroopale suunatud, vaid soovitakse nendesse rikastesse maadesse, kes on võõraid kutsunud – Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia, Soome ja mitmed teised Lääne-Euroopa maad.

Enam kui miljoni migrandi saabumine 2015. aastal tekitas poliitilise kriisi ja andis surmahoobi Euroopa senisele varjupaigasüsteemile. Tüli selle pärast, kes peaks saabuvate migrantidega tegelema, on rändeküsimused teravaks ajanud. Poola ja Ungari rahvuslikud valitsused vaidlustasid migrantide laialipaigutamise kvoodisüsteemi.

Neli riiki leiavad, et nende vastutus seoses üle mere tulevate ebaseaduslike migrantidega on uues rände- ja varjupaigaleppes küll selge, kuid teiste liikmesriikide kohustused mitte. Kreeka, Itaalia, Malta ja Hispaania on seisukohal, et “kohustuslik ümberpaigutamine peaks jääma põhiliseks solidaarsusvahendiks”.

Arvestades, et osa peamiselt Ida-Euroopa liikmesriike ei nõustu kohustusliku ümberpaigutamisega, näeb uus rändelepe ette erinevad valikud. Osa riike võtab sisserändajaid vastu, aga teised panustavad rahalise ja logistika-alase toetusega.

Ka Eesti on lubanud viimast varianti ja see on täiesti õiglane – pigem panustada tõrjumisse ja tagasisaatmisesse kui vastuvõtule, sest EL-i poliitika tähendab sisuliselt vastuvõttu – kui migrant on siia jõudnud, on võimalused neid tagasi saata väga väikesed.

Samal ajal tõhustatakse piiriüleseid eelkontrolli protseduure majandusmigrantide peatamiseks ja kodumaale tagasisaatmiseks. Reformi alusel peatatakse migrandid Euroopa välispiiril, kus teostatud kontrolli järel otsustatakse kas alustada varjupaigaprotseduuri või saabunu välja saata, vahendab BNS.

Eesliiniriigid pelgavad, et mõte piirialadel kinnipidamiskeskuste rajamisest saabujate eelkontrolliks ei ole teostatav ega kooskõlas inimõiguste ja rahvusvahelise varjupaigaõigusega.

Rändeleppe tekst avalikustati septembris ning läbirääkimistele liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel võib kuluda kuid, halvemal juhul aastaid. Saksamaa on eesistujana kinnitanud, et tahab jõuda kokkuleppele selle aasta lõpuks.

Kõik neli Vahemere riiki võtavad endiselt migrante vastu, kusjuures Itaalia vasakvalitsus loobus endise siseministri Matteo Salvini väga efektiivsest rändepiiramispoliitikast. Ka Hispaanias eelmisel aastal võimule tulnud sotsialistide valitsus loobus karmist migratsioonipoliitikast, lubades migrante enda juures maabuda. Kreeka tegutseb rände vastu ülijõuetult.

Frontex aga on muutunud sisuliselt vastuvõtuorganisatsiooniks, sest nende kohustuseks on ebaseaduslik ränne fikseerida, kuid samas vastu võtta. (AFP – AP – BNS-UU)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused