25.07.2023
Telekanali Dožd direktor Natalja Sindejeva Läti eetris.
Pikka aega peeti vene telekanalit Dožd opositsiooniliseks, kuid nüüd on tast saanud miski, mis ei meeldi kellelegi.
BNS vahendab agentuuri Interfax: “Venemaa peaprokuratuur kuulutas välisagendiks tunnistatud telekanali Dožd Läti ja Hollandi haru tegevuse Venemaal ebasoovitavaks. “Võeti vastu otsus tunnistada välismaiste organisatsioonide Läti SIA TV Rain ja Madalmaade TVR Studios B.V. tegevus Venemaal ebasoovitavaks,” teatas peaprokuratuur teisipäeval.
Prokuratuur teatas, et organisatsioonid lõi “Vene kodakondsusega (välisagendiks tunnistatud) välisajakirjanik Natalja Sindejeva pärast seda, kui Venemaa peaprokuratuur ja Roskomnadzor rakendasid Venemaa telekanali Dožd meediaseaduste rikkumisega seoses selle veebilehele, telekanalile ja suhtlusvõrgustike lehtedele juurdepääsu piiramise meetmed.”
Peaprokuratuuri väitel need organisatsioonid “diskrediteerivad Venemaa riigiasutusi, korrakaitseorganeid, levitavad sõjalise erioperatsiooni kohta valeteavet, toetavad välisagentide registrisse kantud organisatsioone ja üksikisikuid ning osalevad organisatsioonide, mille tegevus on Venemaal tunnistatud ebasoovitavaks, materjalide levitamises “.
Samas kirjutas Postimees mullu 7. detsembril, et Dožd ei meeldi ka Lätile, kusjuures just venemeelsena. “Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu otsustas eile tühistada Vene sõltumatu telekanali Dožd ringhäälinguloa Lätis, põhjendades seda ohuga Läti julgeolekule ja avalikule korrale.
Läti meedianõukogu teatel tehti otsus viimasel ajal telekanali poolt toime pandud korduvate rikkumiste tõttu: suutmatus tagada tõlget läti keelde, Krimmi kujutamine Venemaa osana, üleskutsed toetada Vene relvajõude ja Vene armee nimetamine «meie armeeks», vahendas Läti uudisteagentuur LETA eile.
Doždi juhtkond kaotas kontrolli kanali heaks töötavate ajakirjanike tegevuse üle. «Rikkumiste arvu arvesse võttes on riiklik elektroonilise meedia nõukogu kindel, et Doždi juhtkond ei mõista rikkumiste olemust ega tõsidust ning seetõttu ei või nad Läti territooriumil tegutseda,» ütles meedianõukogu esimees Ivars Aboliņš ja lisas, et Läti seadusi peavad järgima ja austama kõik.
Oma ohuhinnangu kanali tegevusele on andnud ka Läti riiklik julgeolekuteenistus, mis on elektroonilise meedia nõukogu otsuse taga. Julgeolekuteenistus on korduvalt hoiatanud riskide eest anda Lätis tegutsemisõigus Venemaa n-ö sõltumatu meedia organisatsioonidele.”
Olukorra kirjeldamisele on kõige lähemale jõudnud ehk kolumnist Ivan Makarov, kes on oma arvukates lugudes kirjeldanud Venemaalt emigreerunud ajakirjanike tegevust Euroopa Liidu maades. Nimelt võivad nad olla küll karmilt Putini vastu (millega saavad nad sissepääsu kergeusklikesse läänemaadesse), samas jäävad nad ka antiputinistidena endiselt suurvenelasteks – selleks, et kiita heaks Krimmi lülitamine Venemaa koosseisu, ei pea olema tingimata Putini toetaja, selle kiidavad heaks ka paljud liberaalsed ja väidetavalt läänemeelsed vene opositsionäärid.
Teine moment, millele on Ivan Makarov samuti tähelepanu juhtinud, on see, et liberaalsed vene opositsionäärid Tšeljabinskist või Tomskist ei tunne mingit sümpaatiat Balti rahvusriikluse vastu, vaid vastupidi, see on nende jaoks “natsionalism”. “Lähisvälismaa kaasmaalaste diskrimineerimist” arvavad olemas olevat ka nemad, neile ei meeldi meie keele- ega kodakondsusseadus.
Seega pole Vene opositsioon sugugi meie sõber – ka Judenitši valgekaartlased pidasid 1920. aastatel Eesti iseseisvust arusaamatuseks. Kahjuks on Reformierakond lubanud Eesti täis tulla Vene liberaalsel vastasrinnal, kes on suuresti üle võtnud venekeelse Eesti meediaruumi ja kelle jutud pole sugugi Eesti-sõbralikud. Vasakäärmuslikule võimukoalitsioonile tunduvad need aga vastuvõetavad või vähemalt talutavad olevat, mida tõestab ka värske Anne Bõkova skandaal.
Dožd võib tõesti ennast Putini režiimile oponeerivaks pidada, aga nende arusaamad ja põhimõtted on ikkagi Georgi lindi värvi. Välistatud pole ka FSB karvane käsi, mis on Venemaal igal pool sees – miks mitte ka Doždis?
Uued Uudised