Millises valguses Soome peavoolumeedia näeb taastepaketi arutamist

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Sanna Marini valitsuse pea kohale on tõusnud tumedad pilved. Pilt on illustratiivne.

Janne Toivonen on Yle Uudiste Euroliidu asjadele spetsialiseerunud reporter. Pärast Eduskunna põhiseaduskomisjoni teisipäevast (27. apr.) otsust on ta tõtanud analüüsima, mida see otsus Euroliidule tähendaks.

Mida see Soomele tähendaks, sellest Toivonen ei räägi. Ilmselt ei kuulu see küsimus tema arvates oluliste hulka.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Natuke taustateavet. Põhiseaduskomisjoni otsuse kohaselt ei piisa ELi taastepaketi heakskiitmiseks Soome parlamendis lihthäälteenamusest. Kuna tegemist on eelnõuga, mis kannab suure osa Soome suveräänsetest õigustest üle Brüsselisse, on sellega nõustumiseks vaja kaks kolmandikku 200-liikmelise Eduskunna häältest.

Valitsuskoalitsiooni saadikutelt nii palju hääli kokku ei saa. Kuna põlissoomlased ja kristlikud demokraadid on kindlalt vastu, langeb hääletamisel otsustav roll koonderakonnale (Kokoomus).

Arvata võib, et Kokoomuse saadikutele avaldatakse nüüd kuluaarides meeletut survet. Igatahes rahandusminister Matti Vanhanen (kesk.) teatas koguni meediale kohe teisipäeva õhtul, et ta on juba Kokoomusega mitteametlikult ühendust võtnud.

Kokoomuse esimees Petteri Orpo kuulutaski samal õhtul, et nende fraktsioon jääb hääletamisel erapooletuks. MTV reporter Jaakko Loikkanen küsis õhtul oma vestlussaates „Asian ytimessä“ selle sammu kohta täpsemat analüüsi.

Kokoomuse fraktsiooni esimees Kai Mykkänen seletas saates, et taastepakett on väga kehvasti koostatud ning sisaldab mitmeid sisseehitatud vigu. Seepärast leiab fraktsioon, et paketi poolt nad hääletada ei saa. Teisalt tekitaks paketi tagasilükkamine euroliidus paksu tüli ja pahandust. See teeks palju rõõmu Hiinale ja Venemaale, kes ainult unistavad ELi sisemistest lahkhelidest. Nii et ka paketi vastu hääletamine ei ole fraktsiooni meelest õige. Järelikult tuleb vajutada nuppu „erapooletu“.

Eduskunna suure saali hääletuse tulemus ei ole siiski veel kindel. Kaks Kokoomuse saadikut on teatanud, et nad hääletavad vastu, kaks ei tea veel isegi. Ka keskerakonna (Keskusta) saadikud ei ole selles küsimuses üksmeelsed.

Pöördugem tagasi Euroliidu asjadele spetsialiseerunud reporteri analüüsi juurde.

„Eduskunna põhiseaduskomisjoni eilne otsus raputab kogu Euroliitu,“ alustab Janne Toivonen. „Kui Soome paketi tagasi tõrjub, ei või see teostuda nagu plaanitsetud. [Euroopa] Komisjon ei pääse liikmesriikide nimel raha laenama…“

Just see on tegevus, mida suveräänne rahvusriik mingil juhul mingi liidu peakorterile delegeerida ei tohi, kui ta suveräänseks tahab jääda. Muidugi, kui kaks kolmandikku saadikutest otsustab, et ei taha…

„Kui Soome paketi sisepoliitilistel põhjustel tagasi lükkaks, oleks see kogu Soome liikmeksoleku aja kõige kõvem hoop Soome prestiižile Euroliidus. Soome kui koostöösuutliku, usaldusväärse ja ettearvatava käitumisega riigi maine saaks kõva paugu.“

See on tõsi, on ju suur pettumus, kui seni eesrindliku õpilasena käitunud riik hakkab järsku oma iseseisvuse jäänustest kinni pidama ega lasegi ennast siidpaela otsas moodustuvasse Euroopa Sotsialistlike Vabariikide Liitu talutada.

„Selline pauk kajaks kogu Euroliidu otsustamistes vastu viisil, mida keegi ei suuda ennustada.“

Ja mõelda vaid, mis siis veel saab, kui teisedki liikmesriigid sellest eeskuju võtavad!

„Euroliidu unifitseerumine on viimastel aastatel aeglaselt arenenud. Kuid näiteks majanduse juhtimisel on kasutusel võetud lisameetmeid. Mingil ajal tõstatavad need lisameetmed kindlasti küsimuse, kas Euroliit ikka püsib oma aluslepingu piirides. [Euroopa] Komisjon on juba kaua üritanud avada diskussiooni vajadusest uue aluslepingu järele.“

Selle asemel, et hoolt kanda Euroliidu püsimise eest selle lepingu raamides, mille põhjal see moodustati ning mida liikmesriikide rahvad liikmeksastumise referendumitel uskusid, tuleb see leping asjatundjate arvates metsa visata ning asendada uuega, mille poolt keegi hääletanud ei ole.

„Teadurid on mures selle üle, et Euroopa Liidu seaduste tõlgitsemine valgub laiali liikmesriikidesse. Näiteks sisaldab ka meie põhiseaduskomisjoni otsus osaliselt seisukohavõttu taastepaketi tähendusest ELi aluslepingu vaatevinklist. See peaks kuuluma ainult ELi kohtu ülesannete hulka.“

See idee on eriti tähendusrikas. Suveräänsed riigid peavad laskma endale pähe määrida täitmiseks kohustuslikke seadusi, milda nad isegi arutada ei tohi. Kas leidub veel keegi, kes Euroliidu võrdlemist Nõukogude Liiduga põhjendamatuks ja solvavaks peab?

Janne Toivonen on artikli kirjutamisel arvestanud ka Helsingi ülikooli Euroopa uurimise keskuse juhataja Timo Miettineni seisukohti.

Link artikli juurde: https://yle.fi/uutiset/3-11905086

Paul Oja, Uued Uudised Soomest 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused