01.12.2020
Frontexi laev ja migrantide paat – kas piirivalve kohustus on sisserändajaid kokku koguda?
Euroopa Liidu arusaamad piiri- ja rannikuvalvest on väga erilised, sest Brüssel näeb Frontexi tööna migratsioonile kaasaaitamist.
Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuri Frontex juhil tuleb teisipäeval anda Euroopa Parlamendi ees aru süüdistuste kohta, et piiriagentuur on seotud Kreeka saarte kaudu Euroopasse pürgivate migrantide ja põgenike tagasitõrjumisega.
Oktoobris meediaväljaannetes Bellingcat, Lighthouse Reports, Der Spiegel, ARD ja TV Asahi avaldatud ühise uurmistöö tulemuste põhjal selgub videotelt ja teisest avalikest andmetest, et Frontex on aktiivselt seotud ühe põgenike tagasitõrjumise juhtumiga Egeuse merel Türgi-Kreeka piiril.
Raporti järgi olid Frontexi töötajad kohal ka teise juhtumi puhul ja on märtsist alates viibinud veel nelja migrantide tagasitõrjumise juhtumi läheduses.
Frontex teatas oktoobris sisejuurdluse algatamisest ja agentuuri direktor Fabrice Leggeri ütles, et seni ei ole leitud dokumente ega muud materjali süüdistuste tõestuseks.
Põgenike ja migrantide tagasitõrjumine on vastuolus rahvusvaheliste pagulaskaitselepetega, mis ütlevad, et inimest ei tohi saata tagasi riiki, kus tema elu või tervis võib tema rassi, usu, rahvuse või ühiskondliku kuuluvuse tõttu ohus olla.
Kuna migrandid tulevad Türgist, kus on suured laagrid Süüria põgenikele, siis võib eeldada, et Türki tagasisaatmine pole eelnimetatud lepetega vastuolus. Lisaks aga tähendab sellistest lepetest kinnipidamine migratsioonilt kontrolli täielikku eemaldamist, sest Frontex ei saa teada, kas mõni ebaseaduslikest migrantidest on ohus – seega tuleb nad selle teada saamiseks igal juhul vastu võtta.
Frontexi sõnul raskendavad tema tööd Egeusel Türgi ja Kreeka vaidlused merepiiri pärast, mille tõttu on riikide rannikuvalvealuste vastasseisud piirkonnas sagedased. (AP-BNS-UU)