Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mis on lahti liberaalse demokraatiaga, et seda repressioonidega püsti hoidma peab?

-
13.03.2021
Liberaalne Lääne-Euroopa otsustas, et ei kaitse ennast massimigratsiooni eest – ja nüüd peab ta summutama kriitikat sellise otsuse tegemise kohta. (Foto: Scanpix)

Vihakõneseadused, migrantide sundkvoodid, karistused “õigusriigi” rikkumiste eest, pealesunnitavad “uusväärtused” – see kõik kokku on tänane liberaalne maailm, mis peaks ju ometi olema rahulolevate inimeste heaoluühiskond.

Euroopa ja laiemas pildis kogu Lääs elab juba poole sajandi jagu nn liberaalses demokraatias, liberaalid ja nende vasakpoolsed liitlased on võimul enamikus Vana Maailma riikides, seega peaks seal ju olema loodud pisike paradiis, aga ometigi nõutakse Läänes selle paradiisi kaitsmiseks repressioone, kusjuures valdavalt ikka mitte väljapoole ehk välisvaenlaste, vaid sissepoole ehk oma rahvaste vastu.

Kuna põhjust repressioonideks ei osata väga hästi selgitada, siis on loodud kerge taust selles osas, nagu oleks Suur Kurjus lahti pääsenud ja see mõjutab inimesi. Kuidas muidu on tekitatud selline foon, nagu oleks nn vihakõned tingitud kellegi pahatahtlikkusest, põhjendamatust rassismist, kseno- ja homofoobiast, ilma et sel oleks mingit tausta või põhjusi.

Teine võimalus on ajada kõik mingi maailmavaate, näiteks “paremäärmusluse” (kuhu pannakse kõik konservatiivid, rahvuslased, immigratsioonivastased ja traditsionalistid) kaela, aga taas küsimus – kui liberaalne ühiskond on nii veatult õige, siis miks “äärmuslased” sedavõrd suurt toetust saavad, et neid lausa repressioonidega pidurdama peab – samas hakkavad vihakõneseadused ahistama kogu ühiskonda.

Siit kolmas ja kõige tõenäolisem järeldus – neomarksismi marutõbisest hammustusest nakatunud liberaalne ühiskond ussitab ise ja seda ei hoia enam demokraatlike mehhanismidega elus. Klassikalisest liberalismist vasakule poole kaugenenud uusliberalism ei suuda enam enda väärtust sõnadega tõestada ja teeb seda rusikatega. Iga päevaga tuleb üha enam välja tema tagurlikkus, ja et mitte läänemaailmas võimu kaotada, ollakse pöördunud repressioonide poole.

Läänes toimub juba kõik jõuvõtetega – teistest kultuuridest üleujutatud Euroopas pole isegi sõjapõgenike inimlik aitamine enam vabatahtlik, vaid neid surutakse jõuga liikmesriikidele peale; nn uusväärtused, mis kanduvad sageli perverssustesse ja mis vastanduvad traditsioonilistele väärtustele, on samuti kohustuslikuks muudetud; ka Euroopa föderaliseerumine on pigem impeeriumi loomine kui vabatahtlik areng.

Üha enam inimesi leiab, et see kõik on vale ja ebademokraatlik, nad räägivad asjadest nii, nagu need on, ja see ajabki liberaalid marru, sundides neid nuuti haarama – mida muud siis on vihakõneseadus, millega tahetakse teisitimõtlejate suid sulgeda.

Reaalsusest hälbinud liberaalne Lääs on süüdanud inkvisitsioonilõkked – see ei ole enam demokraatia. Nüüd saavad vaid konservatiivid veel midagi päästa.