30.07.2019
Wisconsini kuriteopaigas.
Uudised Ameerika Ühendriikidest räägivad pidevatest tulistamistest – mis selles riigis lahti on?
Järgnevalt uudised, mis on BNS-i vahendusel meieni 24 tunni jooksul USA-st jõudnud.
Wisconsini loodeosas asuvas väikelinnas ja selle lähedal lasti maha viis inimest, teatas esmaspäeval USA politsei.
USA-s California osariigis Gilroy küüslaugufestivalil tule avanud ning kolm inimest tapnud ja 12 haavanud kahtlusalune lasti maha, teatas politsei.
Ühendriikides lasti nädalavahetusel aset leidnud tulistamises maha räppar ja veel viis inimest sai haavata, teatasid esmaspäeval võimuesindajad.
USA politsei teatas esmaspäeval, et otsib taga nädalavahetusel Miami piirkonnas asuva sünagoogi ees ühte koguduseliiget jalgadesse tulistanud meest.
Kohe tasub ära märkida, et see pole ainult Trumpi valitsemisaegne probleem – nii on olnud ka Obama ajal ja enne tedagi. Üks probleem on muidugi relvade lihtsas kättesaadavuses USA-s. Paraku ei tulista ju relvad, vaid inimesed. Kui tulirelva pole, siis kasutakse külmrelvi, autosid rammimiseks ja kõike muud kättesaadavat.
Naiivne oleks kõike seda selgitada näiteks vihakõnedega või lihtsalt inimeste kurjusega – kusagilt peab see kurjus ju tekkima. USA-s on tulistajateks sageli olnud näiteks koolikiusamise all kannatanud ja missioonidel käinud sõjaväelased, kelle psüühika on häiritud. Kindlasti on suur roll selles kaasaja kiire elurütmiga kaasnevatel läbipõlemistel.
USA terroriakte jälgides torkab silma, et kõik lasevad kõiki – moslemid teevad džihaadirünnakuid, antisemitistid ründavad juute, vasakäärmuslased paremäärmuslasi ja vastupidi, neegrid valgeid ja vastupidi, kurjategijad rahumeelseid kodanikke, migrandid teisi migrante, kellega oldi juba kodumaal vaenujalal, ja nii edasi. Tulistatakse koolides, pühakodades, kodudes, seega lausa igal pool.
Päris kindlasti toodab multikultuurne migrandiühiskond kümneid kordi rohkem konflikte kui üherahvuslik ühiskond ja seda sel lihtsalt põhjusel, et vastuolusid tekitavaid erinevusi on rohkem. Ameerika ühiskond ei lõimi inimesi – seda näitab kasvõi see, et 156 aastat pärast orjuse kaotamist toimuvad USA-s ikkagi rassirahutused.
Võib vaid ette kujutada, mis saab USA-st siis, kui sinna peaks lastama kriminaalsest Ladina-Ameerikast pärit immigrandid – näiteks Hondurasest põgenetaksegi kuritegevuse eest, kuid üldjuhul tuleb see migrantidega kaasa. Midagi USA-ga sarnast hakkab tekkima juba ka migrantidest üleujutatud Euroopas – seda nii Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis kui meile lähemates Rootsis ja Soomes.
Ilmselt on kogu Ameerika ühiskonna peades suured probleemid – seda näitas Trumpi valmisvõit, mil kümned “lumehelbekesed” ähvardasid akendest välja viskuda ja kuulsused riigist lahkuda. Kui inimesed ei suuda muutustega ilma hüsteeria ja paanikata toime tulla, on miski väga valesti.