NATO peasekretär: Trumpi kriitikal on olnud positiivne mõju

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kiidab president Trumpi kriitika tõhusust.

Eesti peavoolumeedia on oma Trumpi-vastasuses üritanud pidevalt kahtluse alla seada liitlassuhete võimalikkuse praeguse presidendi juhitava USA-ga, ning pildile on lükatud hoopis Macroni ja Merkeli Euroopa Armee.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg aga ütles pühapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi sage kriitika ei ole allianssi nõrgestanud, ja lisas, et kaitsekulutuste suunalisel kriitikal on olnud positiivne mõju.

Trump kritiseerib tihti 29-liikmelise liidu liikmeid ebapiisavate kaitsekulutuste eest. Enne presidendiks saamist nimetas ta NATO-t ka aegunuks ja meedia vahendas hiljuti, et ta arutas USA ametnikega eelmisel aastal riigi NATO-st väljaviimist, vahendab BNS.

“President Trump on väga selgelt öelnud, et ta on NATO-le pühendunud. Ta ütles seda selgelt vaid mõned päevad tagasi ja ka NATO tippkohtumisel juulis,” lausus Stoltenberg pühapäeval usutluses Fox Newsile.

“Samal ajal on ta ka selgelt öelnud, et NATO liitlased peavad rohkem investeerima. Sellest tulenevalt leppisime mullu juulis tippkohtumisel kokku, et suurendame kulutusi ja nüüd näeme ka selle tulemusi,” ütles peasekretär.

NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumistel kokku püüelda kaitsekulutustele kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) eraldamisele 2024. aastaks, kuid umbes pooled riigid ei liigu selle eesmärgi täitmise kursil.

Stoltenbergi sõnul on 2020. aastaks NATO riigid kaitsele kulutanud täiendavad 100 miljardit dollarit. “Seega näeme päris raha ja päris tulemusi. Ja me näeme, et selge sõnum president Trumpilt on andnud tulemusi,” ütles ta.

“NATO liitlased on presidenti kuulnud ja tegutsevad. See on hea uudis ja tähendab, et me näeme õiglasemat kulutuste jagamist,” lausus Norra ekspeaminister.

EKRE valimisprogrammi riigikaitseline osa ütleb: “Tõstame nelja aastaga kaitsekulutused 2,6%ni SKTst. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.”

Seega panustaks Eesti ise ja küsiks ameeriklastelt sellist sõjalist abi, millist jagab too iga-aastaselt suuruses 50 miljardit dollarit oma headele liitlastele kogu maailmas.

NATO peasekretäri sõnad lubavad optimismi ka selles, et EKRE võimule tulles saavad Eesti roll NATO-s ja liitlassuhted USA-ga ainult paremuse suunas minna, sest rahvuskonservatiivid tahavad ise ennast kaitsta ja olla heaks liitlaseks maailma sõjaliselt võimsaimale riigile USA-le.

Kommentaarid