Ohtlik pretsedent Soomes: „põgenikke“ ei saa enam välja saata?

Maailm,
- Updated
©Reuters/Scanpix
Soomest naasvad migrandid Bagdadi lennujaamas 2016. aastal.

Yleisradio uudised vahendavad: „Helsingi politsei teatas laupäeval Twitteris, et hoidub esialgu varjupaiga ehk asüüli taotlejate tagasisaatmisest Iraaki. Kuriteopõhiseid väljasaatmisi jätkatakse endiselt. Teiste riikide puhul uuritakse asjaolusid.“ Rohkem kommenteerimast politsei keeldus.

Soome siseminister Maria Ohisalo (Rohelise Liidu esimees) kommenteeris juhtumit samuti Twitteris, öeldes, et politsei seisukohavõtt on põhjendatud ja loob töörahu juhtumi uurimiseks. Tema meelest on Euroopa Inimõiguste Kohtu hukkamõistev otsus Soomele häbiväärne. Ta palus ametnikke välja selgitada, kuidas on võimalik, et midagi sarnast enam ei juhtu. „Õigust elule ei tohi rikkuda,“ võttis siseminister juhtunu kokku.

Milles siis asi, millest selline Soome jaoks „häbiväärne“ käik ühe põhjendatult väljasaadetud iraaklasega? Neljapäeval mõistis Euroopa Kohus Soome süüdi inimõiguste kokkuleppe rikkumise eest juhtumi puhul, kui Soome oli Iraaki tagasi saatnud iraaklasest asüülitaotleja.

Juhtum on iseenesest aastatetagune. Aastal 2016 keeldus Soome andmast varjupaika iraaklasest taotlejale, kes talvel 2017 läks tagasi Iraaki ja tapeti seal mõne nädala pärast.

Siseminister Ohisalo peab oluliseks, et riik sai esimest korda hukkamõistva otsuse ja et kohtuotsuse põhjal on rikutud õigust elule ja piinamise keeldu. Ta loodab, et tema haldusalas ei rikuta enam seadusi ega eriti õigust elule.

Tema käsul politsei peataski tagasisaatmised, kuni Migri ehk migratsiooniamet on asjaolud välja selgitanud. „Migri selgitused on poolikud, kuna on ilmnenud, et pole kindlust selle kohta, mitut inimest tegelikult samasugune riskihinnang puudutas. Kohus leidis, et süüdistuseni viinud inimese puhul riskihinnang ei pidanud paika, nüüd peab välja selgitama, kas on samasuguseid juhtumeid esinenud,“ rõhutas siseminister Ohisalo.

Tema arust pole küsimus selles, millise riigiga on tegemist ega ka üksiku isiku varjupaiga taotlemise protsessi õiguspärasuses. Euroopa Kohtu meelest polevat Soome ametnike hinnang olnud kvaliteetne.

Minister peab nüüd nõu ametnikega, kuidas muuta asüüli taotlemise hindamist juriidiliselt nii, et kedagi ei saadeta tagasi valel alusel. Tagasisaadetav ei tohtivat jääda dokumentideta. Tema meelest tuleb püüda inimeste puhul, kes on leidnud Soomes tööd, anda neile selle põhjal tööluba Soome jäämiseks.

Kes oli Iraagis tapetud Ali?

Tema nimi oli Ali. Teda tulistati detsembris 2017 kolmel korral pähe ja kehasse. Ali töötas omal ajal Iraagi siseministeeriumis inimõiguste ja korruptsiooni uurimise kõrge ametnikuna. Enne seda oli ta töötanud Sadam Husseini aegses armees. Ali kuulas üle sadu inimesi ja sai oma kolleegist vaenlase, kes väidetavalt oli kuulunud märkimisväärses šiia relvarühmituses. Too mees esitaski Alile tapmisähvarduse.

Alid üritati tappa aastal 2015 kaks korda. Ühel korral tulistati teda, kui ta oli töölt lahkumas, teisel korral püüti tappa autopommiga, mis plahvatas siiski enne, kui ta sai autosse istuda.

Soome migratsiooniamet uskus neid tapmisähvardusi, kuid leidis, et pole piisavalt tõendeid tema tausta ja saadud ähvarduste kohta ning seost nende ja tapmisähvarduste vahel ei leitud.

Inimõiguste kohtusse esitas kaebuse Ali tütar Noor, kes oli samuti 2016 välja saadetud. Euroopa kohus mõistuis Soomelt välja Noorile 20 000 euro suuruse kahjutasu tema isa kohtlemisega seotud kannatuste eest.

Väga oluline oli Soome põhjendus Euroopa kohtule: „Ali pöördus Iraaki tagasi vabatahtlikult ning seetõttu Soome ei vastuta tema edasise saatuse eest. Soome viitas vabatahtliku tagasipöördumise programmile, mille alusel asüüli taotleja saab Soomelt raha, kui pöördub kodumaale tagasi ilma sunnita. Just selle programmi raames pöördus Ali kodumaale tagasi novembris 2017.“

Miks Euroopa Inimõiguste Kohus ei pidanud Soome selgitust põhjendatuks? Kohus leidis, et selline tagasipöördumise programm on vaid variant sellele, et politsei võtab tagasipöörduja ikkagi kinni ja saadab vägisi kodumaale tagasi, nagu toimitakse Schengeni alal. Kui too aga siiski keeldub, siis jääb ta illegaalselt Soome. Seega kohus leidis, et Alil polnud valikuvabadust ja tema ärasaatmist võidakse pidada siiski sunniviisiliseks (?).

Pretsedent?

Euroopa kohtu käitumine on väga ohtlik pretsedent ning riive rahvusriikide suhtes. Riigivõim rakendas seadustega ette nähtud menetlust ja isegi maksis kinni varjupaiga taotluse esitanule sellest keeldumise järel kompensatsiooni vabatahtlikuks tagasipöördumiseks. Tõeliselt raske on näha, kuidas Soome migratsiooniamet oleks pidanud suutma Iraagi segases võimuvõitluses välja selgitada politseiniku reaalseid ohuallikaid, isegi kui Ali esitles ametnikele  konkreetseid tapmisähvardusi.

Miks peaks Soome ametnikud olema suutelised nägema kuude viisi ette seda, mis väljasaadetuga juhtub kodumaal?  Laiemas plaanis tähendab see seda, et me ka siin, Eestis, peame hakkama vastu võtma kõiki varjupaiga taotlejaid, kes jutustavad ametnikele ilusaid lugusid enda tagakiusamisest kodumaal. Kui neile ka tagasipöördumine keelduva otsuse puhul kinni maksta, nagu osutab Soome kogemus, võivad nad selle asemel pöörduda Euroopa Kohtusse.  Ja saada õigust. Selline tulevik tundub pöörasena.

Mart Ummelas,
kolumnist

Kommentaarid

One commentOn Ohtlik pretsedent Soomes: „põgenikke“ ei saa enam välja saata?

  • Avatar

    Huvitav, kas selle iraaklase tapmise osas ei annaks välja käia seda argumenti, mis leiab kasutust pea iga Euroopas aset leidnud terrorirünnaku järel – et tegemist on isoleeritud üksikjuhtumiga ja paanikaks pole mingit põhjust?

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused