18.01.2021
Nigeeria vaimulik Oluwambe Toriola. Selles riigis tapetakse kristlasi äärmusislamistide poolt. (Foto: Scanpix)
Poola mittetulundusühing Open Doors avaldas hiljuti raporti, mille kohaselt tõusis tagakiusatud kristlaste arv maailmas 2020. aastal 309 miljonini (49 miljonit enam kui 2019). Nende koostatud indeksi järgi on kristlaste tagakiusamine suurenenud massiliselt neljas riigis: Komooridel, Mosambiigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Mehhikos.
Open Doorsi liikme Leszek Osieczko sõnul on tagakiusamise taga peamiselt kommunism ja äärmusislam. „Tagakiusamiste intensiivsus, julmus, füüsiline vägivald, vägistamine, kodude rüvetamine ja kirikute lõhkumine – kõige sellega tuleb kristlastel silmitsi seista, lisaks veel inimröövid,“ ütles Osieczko.
Ta mainis ka koroonaviiruse probleemi, mida kohalikud võimud ja totalitaarsed režiimid kasutavad ära piirangute ja kontrolli kehtestamiseks kirikutele. Selle tagajärjel on tunduvalt halvenenud ka kristlaste majanduslik olukord neis riikides.
Näiteks Indias on just kristlased sageli majanduslikult kõige haavatavam ühiskonnagrupp ja kui riik on lukus ning igapäevase töötegemise võimalused piiratud, siis ei ole neil võimalik teenida raha, nad ei saa aga ka mingit abi riigilt.
Muret tekitav on ka olukord Euroopas, kus üha enam tuleb ette kirstlaste diskrimineerimist avalikus elus. Leszek Osieczko rõhutas, et „agressiivse ilmalikkuse“ manifesteerimine mõjutab kõige enam neid Lääne-Euroopa kirstlasi, kellelt on võetud ära võimalus avaldada arvamust erinevate oluliste ühiskondlike probleemide osas. Osieczko selgitas, et kiriku jaoks on teatud teemad äärmiselt tähtsad, näiteks nagu võitlus sündimata laste elude eest või eutanaasiaga seotud teemad. Tema sõnul on probleemiks ka ühiskondliku dialoogi sümmeetrilisus.
Open Doorsi raporti kohaselt põletati, hävitati või tekitati 2020. aastal tõsist kahju 9488 kirikule. Veel 2019. aastal oli see arv 4488. Raportis tuuakse ka välja, et eelmisel aastal vangistati ilma kohtuprotsessita 4277 kristlast, 55% neist Aasias.
2020. aastal oli ka 1710 inimröövi juhtumit, mis on 658 inimest rohkem kui 2019. aastal. Enamik inimröövidest, 90%, toimus Aafrikas, kõige rohkem Nigeerias.
Allikas: Remix News