Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Oulu kuriteod ähvardavad poliitkorrektses Soomes sisserände valimiste peateemaks muuta 

-
14.01.2019
Soomes kasvab kiiresti nende arv, kelle meelsust väljendab see Tornios kantav plakat.
© Reuters/Scanpix

Soome Iltalehti ajakirjanik Mika Koskinen kirjutab arvamusloos, et Soome maksab seoses pagulaste massilise vastuvõtmisega kõrget hinda sinisilmsuse eest ning migrandid on saanud ohuks rahvuslikule julgeolekule.

Sündmused Oulus on kogu Soome ärevile ajanud. Samas jätkavad praktiliselt kõik peavoolu- ja võimupoliitikud endiselt poliitkorrektsuse juttudega, milles tunnistatakse küll, et migrantide kuritegevus on muutnud riigi ebaturvaliseks, kuid samas käib täie rauaga edasi jutt, et üldistada ei tohi. Lahendusi otsitakse küll politseinike arvu suurendamises, küll migrantide paremas integreerimises, küll mõttetutes jututubades, kuid mitte migratsiooni vähendamises ja ühiskonnale koormaks olevate sisserändajate väljasaatmises.

“Asjast on hakatud rääkima alles pärast Oulu sündmusi. Enne seda on aga juhtunud väga palju. Liigagi palju. Turu terroristlik pussitamine (kaks surnut), kaks naisetappu Poris (üks põletati elusalt, teisel murti kael), Oulu kirvesurmad (kaks surnut), Otanmäki tapmine (üks ohver), või Kotka tükeldamine (varem vägivalla eest süüdi mõistetud Iraagi mees tappis teise migrandi). See on vaid väike osa. Kõigi nende juhtumite puhul on teo eest süüdi mõistetud välismaa mehed, kes on tulnud Soome varjupaigataotlejana,” kirjutab Mika Koskinen.

Koskise sõnul on tegu soomlaste piiritu sinisilmsuse ja sellest tuleneva pohmelliga, mida paljud juhtivad poliitikud, asjatundjad ja arvamusliidritest eliit tunnetab nüüd oma naha peal. “Kuni nende päevadeni on multikultuursuse eesmärk ja ihalus olnud Soomes nii oluline asi, et selle varjus on heaks kiidetud ja vaadatud läbi sõrmede peaaegu kõigile migratsiooniga, sealhulgas varjupaigataotlejatega  seotud probleemidele,” väidab Koskinen. “On räägitud vajadusest tööjõu järele isegi pärast seda, kui statistika ja aeg on näidanud, et paljud Soome tulijad, nagu somaallased ei hakka õieti tööle.”

Probleemid algasid 2015. aastal, kui Soome saabus üle 32 000 varjupaigataotleja. Tollal ei algatatud mingit diskussiooni selle üle, mis saab siis, kui tulevad näiteks mehed sõdivast Iraagist – migratsiooni-teemalist arutelu aga surutakse siiani maha ja sellega kaasnevad kohe süüdistused rassismis, kui keegi julgeb probleemi esile tõsta. “Statistikat leidub küllaga ning isegi pilguheit Rootsi on paljudel silmad avanud. Tundub küll, et „lihtrahvas” on probleemidest aru saanud ning olukord äratab suurenevat muret, isegi raevu,” kirjeldab ajakirjanik.

Soome tipp-poliitikas pole mõistus ikkagi veel pähe tulnud. “Soome on olnud migrantide jaoks liiga ahvatlev maa, varjupaigataotlejatele on antud liiga lihtsalt varjupaik ning selle tulemusel on Soomes liiga palju varjupaigataotlejaid, kes kujutavad endast ohtu rahvuslikule julgeolekule. Milline iseseisev maa lükkab sellise küsimuse vaiba alla?” küsib Koskinen ja nendib: “Eelolevad valimised pidid tulema kliimavalimised, aga neist tulevad migratsioonivalimised. On äärmiselt kahetsusväärne, et see tuli pärast sedavõrd raskeid katsumusi.”

Allikad: Iltalehti, Lõunaeestlane