“Paremäärmuslus” Saksa jõustruktuurides – kas see on “natsism” või mõistavad relvakandjad seda, mis toimub päriselt?

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Politsei eriüksus otsib läbi As-Sahaba mošeed Berliinis.

Saksamaa pöörab suurt tähelepanu võitlusele paremäärmuslusega, kuid samas on konservatiivsed poliitikavaatlejad avaldanud arvamust, et seda kasutatakse ära migratsioonivastaste meeleolude mahasurumiseks ühiskonnas ja eraldi jõustruktuurides.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Saksamaal on seda teatud määral lihtne teha, sest natsism on riigile suur  ajalooline taak ja poliitiliste vastastega võideldes saab mineviku varjud nende vastu välja tuua – näete, nad on võõraste vastu, järelikult Hitleri moodi.

Saksamaa avaldab teisipäeval kauaoodatud raporti paremäärmuslusest oma julgeolekujõududes, pärast rida skandaale seoses äärmuslaste võrgustikega politseis ja sõjaväes, vahendab BNS agentuuri AFP. Paremäärmuslust puudutavatesse skandaalitesse on viimastel kuudel mähitud mitu riigi regionaalset politseijõudu. Juulis saadeti süüdistustega seoses laiali eliitüksus KSK.

Siseminister Horst Seehofer avaldab teisipäeval raporti paremäärmusluse arvatavast ulatusest politseis ja muudes julgeolekuorganites, sealhulgas ka julgeolekuametis BfV. Raporti tarvis paluti 300 000 julgeolekutöötajal täita anonüümsed küsimustikud.

Saksa valitsus on varasemalt keeldunud täiemahulist uurimist korraldamast, kartes, et see rikuks õiguskaitseorganite mainet. Selle asemel on eelistatud juhtumipõhist lähenemist. Ent läinud nädalal teatas Seehofer, et valitsus võtab põhjalikuma lähenemise ega jäta midagi vaka alla.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid on korduvalt tegusid nõudnud ja läinud kuul nõudis president Frank-Walter Steinmeier võitlusel paremäärmusluse vastu otsustavamaid meetmeid. Riiki on viimasel 18 kuul tabanud rida paremäärmuslikke rünnakuid ja Seehofer on nimetanud paremäärmuslust suurimaks julgeolekuriskiks, millega Saksamaa silmitsi on, kirjutab AFP.

Samal ajal on kuhjunud tõendeid, et äärmuslus on probleemiks ka politsei, julgeolekujõudude ja sõjaväe ridades. Kas see ikka on äärmuslus või on hoopis reaalsuse tunnetamine?

Uudis näitab, et “paremäärmuslikud” meeleolud avastati küsimustike kaudu, uurimist nõuavad vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid ja poliitiliselt mittekorrektne õhkkond levib jõustruktuurides – seega tuleb probleemi püstitus vasakpoliitiliselt suunalt.

Igal mõtleval inimesel tekib küsimus – miks jõustruktuurid järsku massiliselt “valesti” mõtlevad? Kui vaadata sellesama AFP uudiseid, siis näib, et terve Saksamaa soovib Moria laagri ja teisi pagulasi tohutu innuga vastu võtta – miks siis sõjaväelased, julgeolekuametnikud ja politseinikud järsku “äärmuslasteks” muutuvad?

Ilmselt on asi selles, et just need struktuurid märkavad kuritegevuse ja terrorismi kaudu, kuidas massimigratsioon riigi julgeolekut sööb, ja nad muutuvad sellest riikliku propaganda suhtes immuunseks ning eelistavad toimuvat realistlikult vaadata. Näiteks eliitüksus KSK pidi reaalse terrorismi taustaga väga kursis olema. See aga ei meeldi võimulolijatele ja nad on asunud vaba mõtlemist natsismiks sildistades selle vastu võitlema.

Hoopis teistmoodi muutused on toimunud Prantsusmaal, kus riigi president tunnistab esmakordselt, et islamism on riigile suur probleem. Sakslased aga üritavad järjekordselt pea liiva alla peita – kui islamistid tänavatel pussitavad, siis ei järgne kunagi kampaaniat nende tegevuse erilise tähelepanu alla võtmiseks.

Nii tundub, et Merkeli-Saksamaa surub maha vastupanu senisele poliitilisele kursile, mis hukutab riiki massimigratsiooniga. Mis mõistagi ei tähenda, et reaalset paremäärmuslust Saksamaal pole.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused