Paul Oja: abivalmis kolumnist aitab Yle dokumendisarja „kontekstitada“

“Mõnigi kord juhtub nii, et enda arvamusele kaalu lisamiseks viidatakse umbmääraselt, et „paljud arvavad“, „vaatajad kurdavad“ või muud säärast – kui mitu neid arvajaid või kurtjaid tegelikult on, jäetakse tagasihoidlikult täpsustamata.

Nii väidab ka kolumnist Pasi Kivioja Suomen Kuvalehti 1. aprilli numbris. Ta tuleb sõbralikult appi televaatajatele, kes tema teatel kurdavad, et „neonatsiaadet toetavat isikut näidatakse uues saatesarjas tavalise inimesena“ ja leiavad, et see normaliseerivat natsismi.

„Kuna Yle ei kontekstitanud, aitame veidi,“ kuulutab Kivioja. Millest siis jutt käib?

Yle TV on hiljaaegu avaldanud neljaosalise dokumendisarja „Suomineidot“. „Suomi-neito“ – nii hakati Soomet kutsuma rahvuslikul ärkamisajal ja see sümbol kandis ka isamaaliselt mõtlevate soomlaste pürgimust Tsaari-Venemaa võimu alt vabaks pääseda.

Sarjas tutvustatakse kolme isamaaliste vaadetega naist. Üks neist, Meri Kartta, astub dokumendi võtete ajal organisatsiooni „Sinimust Liikumine“, teine, Jasmina Ollikainen, osaleb Pentti Linkola pärandile pühendatud esseede kogumiku koostamisel, kolmas, Liisa Siira, kandideerib Põlissoomlaste nimekirjas Tampere linnavolikokku. Kõigil naistel lastakse rahulikult tuvustada oma arusaamu ja pajatada oma tegemistest. Järeldused jäetakse vaatajate teha, Yle poolt ei kosta ühtki ahhetavat kommentaari, et mõtle ometi, missugused nad on.

Just see ei mahu kuidagi liberaalse ajakirjaniku hinge. Kolumnist on kõige rohkem haavunud Meri peale, kellel vahepeal oli seljas T-särk kirjaga „White Lives Matter“. Meri ise kommenteerib, et „see on vastukaaluks tollele jänkide maalt lähtunud moeröögatusele, mille eesmärgiks on valge rass maa pealt ära kaotada“.

Kivioja „kontekstitab“: „Yle ei teatanud, et White Lives Matter on valgete ülevõimu rõhutava aarialaste uusnatsiorganisatsiooni loosung“. Lisaks seletab ta veel, et tegu olevat aarialaste vandenõuteooriaga valge rassi genotsiidist ja elanikkonna väljavahetamisest, ja et selle taga nähakse sageli juute.

Kolumnist omakorda ei teatanud, kuidas loosungi all „Black Lives Matter“ maailmas valgeid mõrvati, peksti ja mõnitati. Zimbabves oleks valgete farmerite tapmine ja kodudest väljaajamine peaaegu genotsiidi mõõtmed omandanud, ainult neegritel läksid enne kõhud tühjaks – pärast valgete farmerite eksproprieerimist polnud enam kedagi, kes oleks piisaval hulgal toiduaineid tootnud. Siis kõlbas küll valge elanikkonnaga riikidelt toiduabi vastu võtta.

Kolumnistile ei meeldi ka see, et „Sinimusta Liikumist“ ei nimetata a priori fašistlikuks ja rassistlikuks liikumiseks.

Sarjas on muuhulgas näidatud organisatsiooni meeleavaldust Turku terroriteo ohvrite mälestuseks. Igal aastal korraldatakse terroriteo aastapäeval rongkäik läbi linna. See suundub Aura jõe äärde, kus Soome lippude all heidetakse vette lilli 2017. aastal surnuks pussitatud naiste mälestuseks.

Näidatud rongkäik oli täiesti rahumeelne ja korrektne. Keegi tüüp seisis rongkäigu teel keset tänavat, vist kavatsedes mingit provokatsiooni, kuid temast ei tehtud välja, rongkäik läks temast lihtsalt mööda. Lillede vettelaskmise ajal kostis aga jõe teiselt kaldalt mingi antifa kamba meeletut kriiskamist: „Natsit vittuun!“. Küllap kolumnist Kivioja peab sellist käitumist hukkunute mälestamise tseremoonia ajal igati kohaseks ja väärikaks, miks ta tseremoonia korraldanud organisatsiooni muidu sel kombel „kontekstitab“.

Ka sellega pole Kivioja rahul, et sarjas lastakse naistel ennast uhkelt „rahvusmeelseteks“ nimetada, üks (see kõige patusem, Meri) nimetab end koguni „etnonatsionalistiks“. Kivioja paneb imeks, et dokumendi autorid „ei nimeta kedagi fašistiks, rassistiks, paremäärmuslaseks või uusnatsiks“.

Üks dokumendi tegelastest, Jasmina, ütleb kaamera ees: „Küll seda võib arvata, et mingi seltskond kukub vinguma, et nende inimeste seisukohti ei tohiks avalikkusele üldse näidata“.

Minu teada see oli ikka rohkem Hitleri natside praktika, et ühiskonda kõlbmatud mitteinimesed riietele õmmeldud märkidega või veel kuidagi ära märgistati. Nüüd aga – Pasi Kivioja pole kaugeltki ainus, kes, ah, nii liberaalses õigusriigis Soomes tänapäeval selliseid kombeid kangesti ellu äratada tahab.

Tõsi, verbaalsel kujul. Esialgu.

Paul Oja