Paul Oja: miks Põlissoomlaste populaarsus kiiresti kasvab?

Perussuomalaiset ehk Põlissoomlased seisavad Soome eest, nagu EKRE Eesti eest.

EKRE liige Soomes Paul Oja räägib sellest, kuidas paralleelselt EKRE tugevnemisega Eestis muutuvad populaarsemaks ka Põlissoomlased põhjanaabrite juures.

“Neljapäeval, 21. veebruaril teatati Soome MTV Seitsmestes uudistes, et Põlissoomlaste (PS) toetus on Helsingin Sanomate gallupi järgi ületanud 10% piiri – esimest korda pärast 2017. aasta juunis toimunud kongressi, kus Timo Soini erakonna lõhki ajas. Siis ütles diktor, et toetusprotsent on 11,4 (minu meelest on see küll pigem üle 11 kui üle 10), hetk hiljem näidatud tabelis aga oli number juba 11,7%.

Soosingu tõusu analüüsib oma blogis PS saadikukandidaat Helsingis Jukka Hankamäki. Kõigepealt märgib ta, et erinevate küsitluste tulemused erinevad kuigipalju üksteisest – mõnede järgi on PS toetusprotsent praegu üle 13 ja läheneb juba 14-le.

Nähtuse põhjustest aga kirjutab Hankamäki järgmist. Kõigepealt on asi selles, et inimeste silmad on hakanud avanema ja märkama poliitika sisu. Sõnakõlin „euroopalikest väärtustest“ ei tööta enam, kui lihtinimeste rahaga elatatakse paremat elu otsima tulnud logelejate ja kurjategijate karja. Või kui selmet keskkonda tõeliselt reostavaid riike vastutama kutsuda, hakatakse kannuste teenimise tuhinas tegema keskkonna säästmise alal otsuseid, mis Soome tööstusel kõri kinni pigistavad ja seda kuhugi Aasiasse kolima sunnivad.

Inimesed on hakanud taipama, et eelkõige tuleb oma asjade üle otsustamise õigus enda kätte tagasi saada. Muid probleeme on siis juba kergem lahendada. Soome poliitika esmaülesandeks peaks ju olema hoida ja kaitsta oma kodanikke. Üle Euroopa on sündinud parteisid, mis seda seika üha selgemini mõistavad. Euroliidu ideoloogide nägemus on teadagi teistsugune.

Erakonna lagunemisest tekkinud segadus hakkab mööda saama. Inimesed on 2017. aasta suvest möödunud aja jooksul hakanud aru saama, et PS on oma endistel seisukohtadel ja ajab põhimõttekindlat poliitikat. PS on ajanud seda poliitikat, mille eest teda hääletati. (Aga too erakonnast pungunud ebamäärane moodustis, mis ennast Siniseks Tulevikuks kutsuma hakkas, on oma toetusega väga stabiilselt 1% ja 2% vahel püsinud. Siinkirjutaja arvates ei kuule me pärast tänavusi Eduskunna valimisi sellest erakonnast enam midagi.)

Inimestes äratab usaldust ka see, kui märgatakse, et PS toetuspõhi on asjatundlikkus, mitte tühjad populistlikud loosungid. Kandidaatideks on üles seatud inimesed, kellel on elukogemusi, teadmisi ja oskusi. Nüüdsel raskel ajal ei vajata riigitüüri nügima lauljaid, misse, tippsportasi ja muid, kelle tuntus, kuigi ärateenitud, on pärit hoopis muudelt aladelt ega või seetõttu taotleda muid kui puhtpopulistlikke eesmärke.

Poliitika asjatundja, Åbo Akademi professor Kimmo Grönlund leidis alguses mainitud uudistesaates, et Põlissoomlased võivad saada isegi rohkem saadikukohti kui nende lähemad konkurendid Rohelised, kuna PS toetus on ühtlasemalt jaotunud üle kogu maa.

Põlissoomlaste parlamendirühma eesistuja Leena Meri aga ütles: „See on just see, mida tänavatel ja platsidel kogu aeg kuulda on olnud. Põlissoomlased tulevad nüüd, ja kõva müdinaga.“

Kommentaarid