Põlissoomlaste suurvõit: üks pingelisemaid päevi Soome valimiste ajaloos

Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho ja sotside liider Antti Rinne – võitja on kindlasti esimene, sest sotsid kaotasid kõvasti populaarsust.

Paul Oja kommenteerib Soomest ilmselget asja – suurim võitja Soome valimistel on vähimagi kahtluseta Põlissoomlaste erakond.

“Mulle ei meeldi üldse need saatejuhtide või teadustajate kunstpausid enne võitja või õige vastuse väljahüüdmist. Seepärast teatan tulemused kohe.

Soome parlamendivalimistel sai kõige rohkem hääli Sotsiaaldemokraatlik Partei – 17,7% ja 40 saadikukohta. Teiseks jäid Põlissoomlased 17,5 protsendiga ja 39 saadikuga. Kolmanda koha sai Koonderakond, kellele jagus 16,9% häältest ja 38 tooli istungisaalis.

Kolme esimese erakonna vahed mahtusid ühe protsendi sisse. Esimese ja teise partei vahe oli 0,2%! Ka see on ennekuulmatu, et ükski partei ei saanud üle 20% häältest.

Põlissoomlaste saavutus on eriti tähelepanuväärne. Pärast seda, kui Timo Soini erakonna pooldajate usalduse oma oportunistliku poliitikaga maha oli mänginud ja 2017. a. suvel partei sootuks lõhki ajanud, suutsid Põlissoomlased Jussi Halla-aho juhtimisel poolteise aastaga end siiski nii üles töötada, et kordasid oma eelmist, 2015. aasta valimistulemust. Missugune nõiajaht ja materdamine meedias neid on saatnud, selle taipamiseks piisab mõni Postimehe või Päevalehe number lahti lüüa ja vaadata, mida seal EKREst kirjutatakse. Suhtumine on sama.

Timo Soini eestvõttel Põlissoomlastest pungunud Sinine Tulevaisuus sai 1% häältest ja jäi parlamendist hoopis välja, kuigi selle liikmete seas oli tervelt viis Sipilä valitsuse ministrit. Soini, vana rebane, taipas juba ammu, millega see lugu lõpeb, ega seadnud enda kandidatuuri parlamendivalimistel üleski. Kus selle häbi ots, kui see mees kõigele oma hooplemisele vaatamata Eduskunna ukse taha oleks jäänud.

Valimisi kommenteerinud asjatundja ohkas, et sellega lõppes üks etapp Soome poliitikas. Mis etapp see oli – poolteist aastat käputäie renegaatide tegevust parlamendis. Etapi lõppemiseks võib nimetada hoopis seda, et Soome poliitika vanka-vstanka Paavo Väyrynen, kes on väikeste vahedega Eduskunnas ja Europarlamendis istunud 1970. aastast, pidanud mitmeid ministriameteid ja pürginud neli korda Soome presidendiks, oli nüüd sunnitud Eduskunna ukse taha jääma.

Üldse vahetub Eduskunna koosseis sel kevadel põhjalikumalt kui kunagi varem. 199 saadikust üle 80 on uued inimesed, mõni nendest on küll ka kunagi varem rahvasaadik olnud. Nii et üksi töörutiinide rööbastesse saamine tundub olevat veidi keerulisem kui varem.

Kõige rohkem probleeme tundub aga olevat uue valitsuse moodustamisega. Volitused selleks saab ilmselt sotside esimees Antti Rinne, kelle toetus on ometi ainult 0,2% suurem kui Põlissoomlaste oma. Samas on Rinne korduvalt rõhutanud, et tema ja Halla-aho tõekspidamiste erinevused on niivõrd suured, et neid ühes valitsuses kuidagi ette kujutada ei õnnestu.

Kes Eesti poliitikat on jälginud, võib vennasrahvale keerulisi ja põnevaid aegu ennustada…”

Kommentaarid