Pew` uuring näitab Lääne-Euroopa multikultuurset ajupestust ja Ida-Euroopa tervet mõistust

Eesti meediasse on ilmunud üks uuring, mis näitab “sallivuse” osas suurt lõhet Euroopa ida- ja lääneosa vahel.

Jutt käib uuringufirma Pew  küsitlusest, milles võrreldakse ida- ja lääne-eurooplaste niinimetatud sallivust. Kõigepealt maksab tähele panna uuringu aega  – Pew küsitles 2015.-2017. aastatel 34 Euroopa riigis pea 56 000 täiskasvanut.

Euroopa arengud on viimastel aastatel olnud väga kiired ja mistahes küsimuses ei saa isegi 2015. ja 2017. aasta tulemusi omavahel üldse võrreldagi. Nii näiteks oli suurem osa Saksamaa ühiskonnast 2015. aastal ehk rändekriisi alguses pagulaste suhtes väga sõbralikult meelestatud, kuid esimese mõra sellesse lõi Kölni käperdamisöö, väga valulise reageeringu põhjustas 14-aastase saksa neiu tapmine iraaklase poolt ning ida-sakslaste vastumeelsus migrantide vastu kulmineerus tänavu Chemnitzis. Seega pole selle uuringu andmed sugugi tänast olukorda iseloomustavad.

Teine oluline moment seisneb selles, et lääne-eurooplased on peale teist maailmasõda saanud ränga multikultuurse ajupesu ja muudetud pseudosallivuslasteks. Sakslased on pandud häbenema natsiminevikku, britid, prantslased ja teisedki koloniaalaega – kõik see on viinud olukorrani, kus võõraid lastakse vabalt sisse ka siis, kui nad tööd ei tee, vaid aina nõuavad enda ülalpidamist; kui nad ujutavad Lääne-Euroopa vägivallaga üle ja võtavad seal ka võimu oma kätte. Massilisest vägivallast hoolimata on lääne-eurooplased “sallivateks” jäänud, kuigi see tendents sulab kiiresti, nagu näitab rahvuskonservatiivide populaarsuse kasv.

Ida-eurooplaste “sallimatuse” taga on alalhoidlikus, rahvusmeelsus, konservatiivsus, sotsialismiaja karmid kogemused ja alles jäänud terve mõistus, mis lubavad toimuvat reaalselt ja vabalt  hinnata. Seetõttu on näiteks Visegradi nelik esirinnas migratsioonivastasuses, sest nad ei soovi oma rahvuskeskust pseudoinimlikkuse nimel loovutada.

Lääne- ja põhjaeurooplased suhtuvad kesk- ja idaeurooplastest sallivamalt moslemitesse, selgus esmaspäeval avaldatud küsitluste tulemusest. Firma küsis inimestelt, kas nad aktsepteeriksid moslemi liitumist nende perega. Juba küsimus iseenesest on kummaline, sest moslemid ise ei integreeru üldjuhul eurooplaste sekka – näiteks mosleminaised ei abiellu eurooplasest “uskumatu” mehega.

Eesti elanikest oli nõus moslemit oma perre võtma 25 protsenti vastanutest. Lätis oli näitaja 19 protsenti ja Leedus 16 protsenti. Eesti Skandinaavia naaberriikides Soomes ja Rootsis oli nõus moslemit oma perre võtma vastavalt 66 ja 80 protsenti vastanutest.

Enamik kesk- ja idaeurooplasi on vastu samasooliste abielu lubamisele seadusega, samas kui suurem osa lääne- ja põhjaeurooplasi on selle poolt. Eestis pooldas samasooliste abielu seadustamist 23 protsenti küsitletud elanikest, kuid vastu oli 71 protsenti, näitasid Pew andmed. Lätis oli seadustamise pooldajaid 16 ja vastaseid 77 protsenti. Leedus olid näitajad vastavalt 12 ja 85 protsenti. Venemaal toetas seda 5 protsenti vastanutest, vastu oli 90 protsenti.

Soomes oli samasooliste abielu seadustamise poolt 64 ja vastu 26 protsenti vastanutest. Rootsis olid näitajad vastavalt 88 ja 7 protsenti. Talle järgnesid 86 protsendiga Taani ja Holland. Vähim toetajaid oli Gruusias ja Armeenias, kus toetas samasooliste abielu 3 protsenti vastanutest.

Selle uuringu tulemusi on kasulik teada, kuid Lääne-Euroopa “sallivust” ja “inimlikkust” pole mõtet üle hinnata – kõik arengud näitavad, et see saab neile hukatuslikuks.