27.03.2018
Ungari ja Poola presidendid
Jälgides Poola ja Ungari väärikaid ja sirgeseljalisi tegemisi, tekib alati mõte — miks meie nii ei tee, miks Eesti koos nendega pole? Kus on meie tõelised sõbrad?
Ungari president Janos Ader ja tema Poola kolleeg Andrzej Duda said möödunud reedel kokku Ungaris Veszpremi linnas toimunud Poola-Ungari sõpruspäeval, kus toimus ka sõjaväeliste autasude kätteandmise tseremoonia.
“Ungarlased ja poolakad on alati austanud oma ajaloolist sõprust, aidates ja hinnates üksteist,” ütles Janos Ader hilisemal galaõhtul. “See on sõprus, mis on üle elanud maailmasõdu, poliitilisi vapustusi ja diktatuure, mida mõlemad rahvad pidid samaaegselt kannatama.”
Poola president Andrzej Duda lausus, et nii Poola kui ka Ungari püüavad aidata kaasa maailma julgeolekule, et luua “väärikas, õiglane ja aus Euroopa, mis aitab kaasa meie riikide arengule”. “Vaatamata Euroopas valitsevatele raskustele ja vastuolulistele vaadetele Euroopa ja maailma tuleviku suhtes oleme meie need, kes õnnestuvad ja meie muudame maailma paremaks kohaks,” ütles ta veendunult.
“Kui varjupaigataotlejad hakkavad väevõimuga Poolasse tungima, hoiame neid jõuga tagasi ja jõudu Poolal selleks ka on,” ütles Duda pärastlõunasel pressikonverentsil. Ta lisas, et Poola on alati pidanud õigeks lahendada rändekriiside põhjused nende lähtekohas ja ümberasustatud isikud peavad pärast konfliktide lahendamist koju tagasi pöörduma.
Poola riigipea rõhutas, et tema riik täidab oma rändealased kohustused igal aastal sadade tuhandete ukrainlaste ees ja kui nood seal tööd leiavad, ei soovi nad ka kaugemale Euroopasse minna. Ungari ja Poola vahelise koostöö tugevdamise kohta ütles Duda, et kaks riiki seisavad koos ELi-s, NATO-s, Visegradi alliansis ja “Kolm mere” initsiatiivgrupis, ning seda kõigis valdkondades.
Pärast kohtumist ütles Janos Ader, et päevakorras olid ka piirkondlikud infrastruktuuriprojektid, transpordikoridoride küsimus, energiajulgeolek ja “Kolme mere” algatus ehk Balti, Musta ja Vahemere telje koostöö.
Ungari-Poola sõpruse päeva tähistati Poola presidendi Lech Kaczynski ja tema Ungari kolleegi Laszlo Solyomi algatusel esimest korda 2006. aastal. 2007. aasta 23. märtsil kuulutasid mõlema riigi parlamendid selle sõpruse päevaks. Esimene avalik monument Ungari-Poola sõpruse rõhutamiseks avati 2006. aastal Lääne-Ungari Györi linnas ja sarnane monument avati kaks aastat hiljem ka Lõuna-Poolas Jaroslawis.
Eesti valitsused on pidevalt hoidunud Poola ja Ungari sirgeseljalisest kursist eemale ja eelistanud kükitada Brüsseli tiiva all. Ometigi on just nende maade ja kogu Visegradi grupi toetamine üks võimalustest säilitada ka Euroopa Liidus oma suveräänsus. Visegradi teljel on taga ka USA toetus, mis on Eestile ka kõige olulisem julgeolekugarantii.