Poola näitas Rootsi lastekaitsjate omavolile punast tuld

Poola soovib oma noored koju jätta. Pilt on illustratiivne.

Venemaa kodanik, kes põgenes oma kolme tütrega Rootsist, sai loa taotleda varjupaika Poolas.

Kristlasest pereisa Denis Lislovilt võeti 2017. aastal tema lapsed ja anti kasvatada Liibanonist pärit moslemiperekonda. Väidetavalt ei suutnud isa tulla toime oma tütarde kasvatamisega pärast seda, kui Lislovi naisel diagnoositi skisofreenia ja ta paigutati haiglasse.

Lislov tohtis külastada oma lapsi kord nädalas, hoolimata sellest, et vanemlikke õigusi temalt ametlikult ära ei võetud. Rootsi ametivõimud keeldusid andmast lapsi tagasi isa hoolde ja mees otsustas keelust hoolimata pöörduda tagasi Venemaale. Selle aasta märtsis võttis ta oma kolm tütart (12-, 6- ja 4-aastane) ning üritas põgeneda Venemaale, kuid peeti kinni Varssavi lennujaamas.

Psühholoogi sõnul on lastel isaga väga lähedane suhe ja nad tahavad elada oma isa juures. „Lapsed ei tundnud end kasuperes turvaliselt, mis omakorda võis süvendada nende stressi ja põhjustada probleeme,“ ütles Poola kohtunik, lisades, et isa jaoks oli olukord talumatu ning ta ei suutnud enam kauem vaadata pealt, kuidas Rootsi ametivõimud tema laste heaolu hävitasid.

Perekonna advokaadi sõnul otsustas Lislov põgeneda ka põhjusel, et tema lapsed anti kasuperre islamiusuliste juurde. Ka kohtuniku sõnul ei võtnud Rootsi võimud arvesse perekonna tausta ja seda, et tegemist on kristlastega.

Lislov on nüüd otsustanud paluda varjupaika Poolas. „Kohus ei saa saata alaealisi tagasi Rootsi, kuhu nad olid varem sisenenud oma isa hoole all,“ otsustas Varssavi regionaalkohus. „Pärast pereisa küsitlemist ja põhjusel, et puuduvad tõendid, mis kinnitavad vanemlike õiguste piiramist, samuti võttes arvesse alaealiste laste heaolu, on kohus otsustanud, et lapsed peavad jääma oma isa hoole alla.“

Poola justiitsminister juhtis tähelepanu ka asjaolule, et 2018. aasta detsembris võttis ELi justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat vastu otsuse, mille kohaselt tuleb laste kasuperesse paigutamisel arvestada laste kultuurilise, usulise ja keelelise taustaga. Lislovi juhtumi puhul ei lähtutud aga seadustest ja lapsed anti väga teistsuguse kultuurilise ning usulise taustaga kasuperekonda.

Allikad: rmx news, Voice of Europe

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid