10.12.2020
Ajakirjanik Ján Kuciaki mõrvale 2018. aastal järgnenud protestilaine tõi inimesed Bratislava tänavatele.
Üha enam saab selgeks, et Euroopa Liidu rünnakud Poola vastu, kes reformis sotsialismiaegset kohtusüsteemi, on poliitiliselt motiveeritud – ka Slovakkia teeb põhjalikud muudatused kohtusüsteemis, mis on alguse saanud möödunud aegadest ja seetõttu igati ajale jalgu jäänud.
Slovakkia seadusandjad kiitsid kolmapäeval heaks meetmed, mille eesmärk on juurida kohtuvõimust välja korruptsioon. See on olnud üks tähtsamaid prioriteete valitsuse jaoks, mis tuli võimule uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki mõrvale 2018. aastal järgnenud protestilainega.
Kuciaki mõrva uurimine viis rohkem kui tosina kohtuniku vallandamiseni kahtlustatuna korruptsioonis ja teistes õigusrikkumistes.
“See mõrv oli kahtlemata kiirendi fundamentaalseteks muutusteks kohtusüsteemis,” ütles Slovakkia Teaduste Akadeemia poliitikaanalüütik Juraj Marušiak.
Igor Matoviči paremtsentristliku valitsuse algatatud reformid hõlmavad kohtunike varadeklaratsioonide põhjalikumat kontrollimist ning erikohtu loomist, mis oleks distsiplinaarne organ nende jaoks.
Reformid näevad kohtunikele ette ka fikseeritud pensionilemineku vanust – alama astmete kohtutes 67-aastasena ja konstitutsioonikohtus 72-aastasena. Enamik muudatustest jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril.
Parlamendis toetas reforme 89 saadikut 139 kohalolnust. Vastu hääletas 18.
President Zuzana Čaputová ütles, et allkirjastab reformid seaduseks, nimetades seda “tähtsaks sammuks kohtuvõimu tugevdamise suunas”.
Võib olla ka nii, et pidevalt demokraatias elanud Lääne-Euroopa ei saa aru, kuidas sotsialismist kapitalismi üle tulnud kohtunikud võivad olla võimetud muutustega kohanema.