Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Poola professor: Saksamaa poliitika on suunatud Poola kui konkurendi muutmisele oma kuulekaks vasalliks

-
22.07.2022
Euroopa Liit tahtis kinni panna Poola Turowi energiakompleksi, kuid poolakad seda ei lubanud ja päästsid nii oma riigi suurtest probleemidest.
© Scanpix

Poola professor Wojciech Polak ütleb portaalile wPolityce, et tema kodumaal on aeg Saksamaale vastu astuda ja euroliidust lahkuda, sest Saksamaa on lihtsalt Poola vaenlaseks saamas, Berliini peamine eesmärk on hetkel see liit föderaliseerida ja Poola oma kuulekaks vasalliks muuta, et riik ei ohustaks Berliini positsioone ja majandust.

“Euroopa Liit on Saksamaa poolt täielikult üle võetud. Meie läänenaabri peamine eesmärk on hetkel EL föderaliseerida ja luua sellest ühtne riik, mida formaalselt juhitaks Brüsselist, tegelikult aga Berliinist.

Saksamaa peamine tegevussuund on Euroopa “rohepööre”, kehtestades selleks erinevaid ja väga kulukaid makse ning seaduslikke piiranguid, mille eesmärk on vähendada CO2 emissiooni. Saksamaa kasutab seda meetodit, et oluliselt vähendada ja takistada teiste EL-i riikide – sealhulgas Poola – tööstustoodangut ja energiatootmist. See on suunatud konkurentsile nende kaupade pärast, mis on praegu kvaliteedi poolest nõrgemad (Saksamaa väliskaubanduse bilanss on juba negatiivne).

Berliini eesmärk on muuta Kesk-Euroopa nende kolooniaks – majanduslikult vähearenenud, kuid odavat tööjõudu ja toorainet pakkuvaks. Berliin mõistab, et kogu see operatsioon tooks kaasa Euroopa kaupade konkurentsivõime tohutu languse maailmas ning EL-i kodanike vaesumise (nt kallite, ebausaldusväärsete ja reisimiseks kõlbmatute elektriautode kehtestamise kaudu). Saksa planeerijatel pole selle vastu midagi ja see neid ei häiri.

Nende plaanide elluviimiseks sõlmis Saksamaa Venemaaga lepingu (ilmselt selle aasta talvel). Ühelt poolt leppisid nad kokku Ukraina okupeerimisega Putini poolt, venemeelse valitsuse sisseseadmisega ja rohkemate Ukraina alade liitmisega Venemaaga. Seevastu Venemaa lubas saata Saksamaale odavat gaasi (käivituma pidi ka Nord Stream 2), mille Euroopas levitamisega pidi Berliin lisaraha teenima ja oma mõjuvõimu tugevdama.

Vene gaasist pidi koos rohepöördega saama teine Euroopa föderaliseerumist soodustav tegur. Saksamaa lootis selle peale, et sõda Ukrainas ei kesta kauem kui nädal. Samuti eeldasid nad, et nad protestivad veidi pro forma ja siis mõne nädala pärast läheb kõik n-ö vanadele standarditele tagasi.

Plaani elluviimisel tekkis aga raskusi. Ukrainlaste kangelaslik kaitse on kestnud ligi viis kuud, venelased panevad toime kohutavaid terrori- ja genotsiidiakte. Seetõttu peab Saksamaa (tõrksalt ja loiult) ühinema Venemaa agressiooni ja kuritegude vastaste protestidega, kuigi Ukrainale annetatakse väga vähe. Ometi ähvardavad kannatamatud venelased Berliini gaasitarnete täieliku katkestamisega, mis on viimasel ajal tekitanud Berliinis enneolematu paanika.

Poola riik mängib selles mõistatuses olulist rolli. Poola allutamist ja klassikalist neokoloniaalsesse rolli asetamist peab Saksamaa üheks oma peamiseks eesmärgiks. Nende jaoks oleks see samaväärne (teatud mõttes) 1945. aastal kaotatud territooriumide tagasivõitmisega, mida nad mäletavad (kuigi nad teesklevad, et ei mäleta). Seetõttu püüavad sakslased iga hinna eest kehtestada Poolas valitsust, mis neid soosib.

Angela Merkeli ja tema järglaste poolt on Euroopa Komisjoni kaudu Poolale kehtestatud finantssanktsioonid, mis on vahend Poola tööstuse toimimise blokeerimiseks. 70 miljardi euro suuruste toetuste ja covid-laenude blokeerimine karistusena õigusriigi põhimõtete väidetavate rikkumiste eest Poolale on osa sellest poliitikast. Nende üheks motiiviks on hirm, et nii suur summa võib Poola majandust veelgi turgutada.

Kõige ennekuulmatum on see, et praegu, kui poolakad annavad Ukraina põgenikele nii märkimisväärset abi (see arv on jõudnud 4 miljonini) ja kulutavad sellele tohutult raha, blokeerib Saksamaa (loomulikult Euroopa Liidu sildi all) toetusi Poolale, et kohustada riiki maksma hüvitist nende täitmata jätmise ning samas ka ebaseaduslike ja absurdsete EL-i sätete rakendamise eest. Poolale ei ole antud rahalist toetust meie ulatuslike ja kulukate abistamisoperatsioonide jaoks Ukraina põgenikele. Naiivne oleks maailma kõige vähem annetavast ja ahnemaist riigist midagi oodata ja just selline Saksamaa on.

Need ” verstapostid” ja Ursula von der Leyeni tühjad lubadused ainult avavad poolakate silmi. Ühtegi selle daami sõna ei saa enam uskuda. Pealegi ei täida see mitte EL-i organite, vaid lihtsalt Saksamaa föderaalvalitsuse korraldusi, kuigi Euroopa Komisjoni sildi all. Selle Euroopa Komisjoni nõuete täitmine (nt Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi likvideerimise osas) toob kaasa vaid uute ja julgemate nõudmiste esitamise. Arvata võib, et peagi on tulemas nõudmised nagu homoabielu lubamine, homoseksuaalide poolt laste adopteerimine, isikutunnistustele “mittebinaarse” soovariandi sisestamine jne.

Viimasel ajal on Berliini poolt nii palju Poola-vastaseid meetmeid, et neist võiks paksu raamatu kirjutada. Seetõttu tuleks lihtsalt leppida sellega, et Poolal on praegu kaks vaenlast: Venemaa ja Saksamaa. See, et Saksa riik on Poola vaenlane (hoolimata meie ühisest liikmelisusest Euroopa Liidus ja NATO-s), pole paraku enamiku poolakate teadvusesse jõudnud. Berliin soovib Euroopa Komisjoni, Euroopa Kohtu ja teiste EL-i struktuuride abil Poolat vasalliseerida. Need on väga tõhusad vahendid Frederick II ja Bismarcki tänaste jultunud järglaste käes.

Seega tekivad küsimused: kas Poolal on tõesti kasumlik liitu jääda? Meile on määratud absurdseid rahalisi karistusi, Poola jäetakse ilma rahast, mis kuulub neile (70 miljardit eurot on peaaegu 3/4 Poola aastaeelarvest) ja riigilt nõutakse CO2 heitkoguste eest kohutavaid makse. Poola suveräänsus kohtusüsteemi osas ei meeldi Berliinile, sest nii ei saaks Saksamaa kehtestada oma ülevõimu – kas me jätkame teesklemist, et liitu kuulumine on meile kasulik? Kas pole parem tänada sakslasi ja nende poolehoidjaid ning minna oma teed? Vastus on ilmne – kindlasti läheb vabaduse valimine meile palju maksma ja põhjustab märkimisväärseid poliitilisi segadusi, kuid muud väljapääsu pole.

Kui Venemaa tänavu aprillis Poolal gaasi tarnimise blokeeris, ei avaldanud ükski Euroopa riik valmisolekut Poolat aidata. Saksamaal oli muidugi suu vett täis. Täna, kui Saksamaad ähvardab Putini vandenõu tõttu gaasipuudus, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et kõik riigid, sealhulgas Poola, tuleb kohustuslikult kohustada Saksamaale gaasi tarnima. Sellisele diktaadile peaksime eurokraadidele vastama lühidalt: jätke meid rahule ja tegelege näiteks banaanide sirgendamisega (et need vastaksid EL standarditele) või spargli kogumisega (Saksamaal). Saame hakkama ilma sinuta!

Prof Wojciech Polak, ajaloolane, akadeemiline õppejõud, humanitaarteaduste professor, Toruńi Nicolaus Copernicuse ülikooli korraline professor, Rahvusliku Mälestuse Instituudi kolledži liige ja esimees