Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Põrgutee olevat sillutatud heade kavatsustega – see kehtib ka kliimavõitlejate puhul

-
30.12.2019
Verinoor kliimahüsteerik Madridis posti küljes rippumas – selline pilt ei ärata sõnumi vastu usaldust.
© Euronews

Paljud õilsad ideed kukuvad läbi, sest need viiakse läbi agressiivselt – tänane võitlus Maa päästmise nimel on kui hernes, mis pealt õitseb ja alt mädaneb, sest ta tugineb vihale esivanemate vastu.

Kliimavõitluses on tanki lükatud noored, kes ei oska sellega sõitagi, veel vähem tulistada. Tagajärjeks on meeletu viha ja agressiivsus kõige ja kõigi vastu, mis tõukab sellest ettevõtmisest eemale kõik inimesed, kes vähegi peaga mõtlevad ja emotsioonidega kaasa ei lähe.

Kliimasõnumit kannavad teismelised, kes pole ise kunagi millegi eest vastutanud, teinud kõigi elu muutvaid otsuseid, saanud tunda valearvestuste kibedust ega tundnud paanikat valele teele sattumisel. Nad ei tea, mida võib tuua kaasa see, kui valitud tee polnud õige.

Need Greta Thunbergi moodi noored ei aruta tuleviku suunamiseks vanemate ja vanavanematega läbi, mida ja kuidas võiks muuta, vaid nad nõuavad, ähvardavad, seavad seina äärde ja kuulutavad, et nende tulevikku hukutatavat, millega nemad pole nõus – olemata ise oma 14-16 eluaastaga veel midagi ära teinud.

Thunbergjugend ei mõtlegi sellele (ja neid suunavad täiskasvanud ei räägi), et nende vanematele, vanavanematele ja vanavanavanematele räägiti sellest, et plastik, milles saab toiduaineid säilitada, on suur progress; et “saastavad” lennukid väideti kogu maailma lihtsamini ühendavat; et elektroonilised vidinad, millega nemadki täna mängivad, kuid mille tootmine ja töötamine on keskkonda saastav, väideti alles kümnekonna aasta eest olevat inimkonna tippsaavutus.

Ja nüüd süüdistavad maailma läbi lillede vaatavad lapsed neid samu varasemaid põlvkond, kes olid omal moel samuti petetud, sest uskusid, et praegu saastavaks osutunud asjad on inimkonna edu näidis.

Need lapsed ei pea täna mõtlema, millega ja kuidas 8 miljardit inimest ära toita; nad ei pea mõtlema, et kui näiteks üks söekaevandus suletakse, jäävad nende eakaaslaste vanemad tööta ja perekond langeb vaesusesse; nad ei pea muretsema selle üle, et kallid kliimapäästmise meetmed ei kaota mitte ainult liigtarbimist, vaid paljudel puhkudel toovad kaasa arengu seiskumise; nad ei mõtle sellele, et inimkond ei saa Euroopa ja Ameerika vahel sidet pidada ainult Thunbergi ökoloogiliste purjepaatidega ja nii edasi.

Need lapsed ei mõtle isegi selle peale, et nutiseadmed, Facebook, Instagram, arvutimängud ja kõik muu, millest nende elu koosneb, põhinevad elektril, mille tootmine muutub keskkonnasõbralike alternatiivvariantidega märgatavalt kallimaks ja seda ka nende vanemate rahakotile, rääkimata sellest, et ka elektri tarbimine soojendab kliimat. Need lapsed hakkaksid kümne küünega vastu, kui koolist koju tulles poleks neil arvutit, vaid vanemad soovitaksid neil metsatukka onni ehitama minna.

Täna aga süüdistavad needsamad lapsed, kellele nende vanemad ja vanavanemad on loonud enneolematud mugavused, neid selles, et vanemad põlvkonnad olevat nende põlvkonnale kuuluva Maa ära rikkunud – kuigi just nende laste peos olev nutiseade on tootmise ja kasutamise kaudu kliimale oma mõju avaldanud.

Ja mis veel hullem – kui tänased 16-aastased Thunbergid saavad kord 40-aastasteks, süüdistavad nendegi lapsed neid sajas surmapatus, sest mitte ükski põlvkond pole oma vanematega nõus olnud ja mitte ükski põlvkond pole vigu tegemata elanud. Kui aga Thunbergid leiavad, et laste saamine on keskkonnale ohtlik, siis elavad nad 50 aasta pärast vanade inimeste ühiskonnas, kus pole noori, kes neid milleski süüdistada saaksid. Ja mõnesaja aasta pärast pole kedagi ning Maa saabki puhata.