Prantsusmaa otsib oma koloniaalsõtta kahuriliha – seekord Soomest

Prantsuse sõdur Malis.

Kes on jälginud uudiseid nn Barkhane operatsioonipiirkonnast, see teab, et Sahara-taguses Aafrikas on ägenenud üle mitme riigi levinud sõda islamistide vastu.

Prantsusmaa ei saa enam üksi hakkama ja viimaste uudiste kohaselt palus Pariis ka Soome appi terrorismivastasele operatsioonile Malis, teatas reedel rahvusringhääling Yle.

Soome ringhäälingukanali andmetel on kõnelused sel teemal alles alustavas järgus ja asja menetlemine kestab vähemalt sügiseni. Prantsusmaa ettepaneku täpsemad üksikasjad pole teada.

Soomel on olnud mõned rahuvalvajad Malis ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonides.

Prantsusmaa algatus peaks esile tõusma pühapäeval, kui Soome president Sauli Niinistö kohtub Pariisis rahvuspüha tähistamisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Selle konflikti taust pole päris see, mida avalikkusele ette söödetakse. Sõda Malis ja Nigeris algas kõrberahva tuareegide ülestõusudest prantslaste poolt toetatavate neegervalitsuste vastu, põhjuseks aga uraanikaevanduste poolt elamiskõlbmatuks muudetud tuareegide elualad.

Islamistid sekkusid sellesse sõtta alles 2012. aastal – nii nagu on äärmuslased alati alustanud sõda seal, kus mingi konflikt juba ees on. Prantsusmaale aga on seda suurt kõrbeala vaja seetõttu, et lisaks uraanile peituvad selle all ka maagaasi- ja mitmete teiste maavarade maardlad. Piirkonna riigid on Prantsusmaa endised kolooniad ja kuuluvad tema mõjualasse.

Eestlased juba löövad Mali operatsioonis kaasa, kuid üha enam saabub sealt teateid rahuvalvajate hukkumisest lahingutes. See sõda ei lõpe ilmselt kunagi, nagu ka sõda Afganistanis.

Euroopa jaoks võib hukatuslikuks kujuneda see, et sõjapiirkonnast põgenejad suunduvad Euroopasse ja leiavad seal, et neil on õigus hüvedele selle eest, mida Prantsusmaa oma liitlastega on sealmail teinud.

Loe ka Eestlased Prantsuse koloniaalsõjas Malis – kas me aitame tuareegide genotsiidile kaasa?

Kommentaarid