Prantsusmaal algab maratonprotsess 2015. aasta veresauna korraldanud terroristide üle

Maailm,
©Scanpix
Relvis politseinik seismas Pariisi kohtuhoone ees, milles algab kohus nn Bataclani terroristide üle.

Prantsusmaal algab kolmapäeval riigi lähiajaloo pikim kohtuprotsess, kus mõistetakse kohut isikute üle, kes on seotud 2015. aasta novembris Pariisis 130 inimese elu nõudnud terrorirünnakutega.

Kolme džihadistide rühma korraldatud veresaun oli rängim, mida sõjajärgsel Prantsusmaal nähtud. Rünnakuid kavandati Süürias ning hiljem võttis selle omaks äärmusrühmitus Islamiriik (IS).

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Koos ainsa ellujäänud otsese ründaja Salah Abdeslamiga astub Pariisi kesklinnas kohtu ette veel 13 kahtlusalust. Kuue isiku üle mõistetakse õigust tagantselja. Kahekümnest kohtualusest kahtteist, teiste seas Abdeslami, ootab süüdimõistmisel eluaegne vanglakaristus.

“Me siseneme tundmatusse,” ütles Arthur Denouveaux, kes jäi ellu Bataclani kontserdimajale korraldatud rünnakus ning kes juhib ohvrite ühendust. “Me ei jõua kohtuprotsessi ära oodata, ent küsime, kuidas see järgmised üheksa kuud hakkab olema?”

Protsess kestab 2022. aasta maini ja hõlmab 145 istungipäeva. Teiste seas annab novembris tunnistusi ka endine president Francois Hollande. Juhtumi 542-köitelises toimikus on kokku umbes miljon lehekülge.

Justiitsminister Eric Dupond-Moretti kirjeldas sel nädalal protsessi kui ajaloolist.

Ellujäänud ründaja, praegu 31-aastane Abdeslam, kes on sündinud Belgias, kuid kel on Prantsusmaa ja Maroko kodakondsus, põgenes sündmuspaigalt, jättes maha oma suitsiidivesti, mis hiljem osutus defektseks. Ta peeti kinni neli kuud hiljem Brüsselis, kus ta varjas end oma perekonna kodu lähedal.

Seni on Abdeslam resoluutselt keeldunud Prantsusmaa uurijatega koostööd tegemast ning suur küsimus on, kas ta seekord jaanuarikuusse kavandatud tunnistuse andmiseks suu avab.

Teine protsessi fookus saab olema sellel, kuidas tapjate seltskonnal õnnestus märkamatult Prantsusmaale siseneda, kasutades väidetavalt kattevarjuna rändevoolu Islamiriigi kontrolli all olevatelt Süüria aladelt.

Verised sündmused rullusid lahti reede, 13. novembri õhtul, kui džihadistid õhkisid oma lõhkeainevestid Stade de France staadioni lähedal, kus president Hollande oli jälgimas Prantsusmaa-Saksamaa jalgpallimatši. Surma sai seal lisaks ründajaile üks inimene.

Rühm islamiste, teiste seas Abdeslami vend Brahim, avas hiljem autost tule poole tosina rahvast tulvil restorani pihta. Tapatalgud kulmineerusid Bataclani kontserdimajas, kus kolm džihadisti tapsid kokku 90 inimest. (AFP-BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused