Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Prantsusmaal võib tuliseks minna: Macron valmistub pensionireformi läbi suruma, vastasrind on juba tänavatel

10.01.2023
Eelmisel nädalal olid prantslased juba tänavatel.
© Scanpix

Prantsuse valitsus avalikustab teisipäeval oma ettepanekud potentsiaalselt plahvatusohtliku pensionireformi kohta, mis võib tähendada president Emmanuel Macronile tõsiseid poliitilisi raskusi.

Macron on alates võimuletõusust 2017. aastal pidevalt korranud oma veendumust, et prantslased “peaksid rohkem tööd tegema” ja pensionisüsteemi tuleb reformida.

Esimesest reformikatsest loobus ta 2020. aastal protestide ja koroonaviiruse pandeemia survel, kuid mullu aprillis teiseks ametiajaks kandideerides seadis ta selle taas enda kampaania keskmesse.

Lisaks pensionisüsteemi lihtsustamisele ja teatud tööstusharude töötajaile antud privileegide tühistamisele, näeb reform ette pensioniea tõstmist praeguselt 62. eluaastalt.

“Üldiselt avalikkus reformiideed ei toeta, isegi kui osa võivad aru saada, et kauem elades võib olla vaja kauem töötada,” ütles Sciences Po ülikooli poliitikaekspert Bruno Cautres.

Võitluseks valmistuvad kõik Prantsusmaa ametiühingud ja enamik opositsioonierakondi, mis näevad vastuhakus viisi kaitsta riigi sotsiaalsüsteemi ja õõnestada Macroni positsiooni.

Macron kaotas juunis peetud üldvalimistel parlamendienamuse, mis reformi läbiviimist veelgi raskendab.

Tänavameeleavaldused ja streigid näivad vältimatud, kuivõrd Macroni viimane katse pensionisüsteemi muuta viis Pariisis kolme aastakümne pikima transpordiseisakuni.

Valitsuses tuntakse ka muret, et reform võib valladada midagi 2018. aasta kollavestide rahutuste sarnast. “Ma ei näe terendamas teist kollavestide kriisi,” ütles Cautres AFP-le, kuid märkis, et rahva meeleolu iseloomustab “pessimism, fatalism ja viha” ning “alalises kriisis olemise tunne”.

Osa valitsuse liikmeid panustavad sellele, et avalikkus näeb ebameeldivat reformi paratamatuna, kuna pensioniea on 65. eluaastani tõstnud enamik Prantsusmaa naaberriike.

“Esineb teatud laadi fatalismi,” ütles Macroni nõunik hiljuti AFP-le anonüümse tingimusel. “Me viime selle läbi ja inimesed teavad seda.”

Samuti on valitsus järeleandmisi teinud ja teeb tõenäoliselt ettepaneku tõsta pensioniiga 64 eluaastani algul pakutud 65 asemel. Lisaks tehakse ettepanek tõsta miinimumpension 1200 euroni kuus ja tõsta toetusi kauaaegsetele töötutele, nende seas töölt pausi teinud lapsevanemad.

Lisaks protestidele ja meeleavaldustele peab Macroni valitsus pistma rinda ka parlamendiga, kus võimupartei ja selle liitlased on vähemuses. Eeldatavasti on eelnõule vaja parempoolsete vabariiklaste toetust. Ilma selleta peaks peaminister Elisabeth Borne kasutama põhiseaduse artiklit 49.3, mis lubaks tal võtta eelnõu vastu hääletuseta.

See viiks aga pea kindlasti usaldushääletuseni, mis võib opositsiooni koondumisel viia valitsuse kukutamiseni. (AFP-BNS)