Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rändekriisi ohvrid Sahara liivas ja Vahemere lainetes — süüdlasi peaks otsima globalistide kabinettidest!

-
25.06.2018
Immigrandid suunduvad Nigerist läbi Sahara kõrbe Vahemere poole.
© Reuters/Scanpix

Pole kahtlustki, et nii, nagu ei jõudnud kõik juudid Tõotatud Maale, nii ei jõua paljud migrandid ka Euroopa pudrumägede juurde, vaid leiavad märja haua Vahemeres või kuiva haua Sahara liivas. 

Kes aga on nende surmas süüdi? Mõistagi peale nende endi, seda nii kodumaa elamiskõlbmatuks muutmisele kaasa aidates kui ka hukutavale teekonnale minnes, mille lõpp-punktis neid keegi ei oota.

Alžeeria on jätnud viimase 14 kuu jooksul Sahara kõrbesse üle 13 000 inimese, kirjutas esmaspäeval uudisteagentuur Associated Press. Massilised väljasaatmised Alžeeriast said alguse oktoobris 2017, kui Euroopa Liit suurendas survet sellele Põhja-Aafrika riigile, et see suunaks tagasi migrandid, kes on teel põhja poole Euroopasse üle Vahemere või Hispaania enklaave ümbritsevate tarade.

Nüüd on siis patuoinaks tehtud Alžeeria, tavaline vaene Aafrika riik, kes ei hakka mõistagi migrante bussidega koju vedama, vaid suunab nad teele nii, nagu nad eelnevalt ka Vahemere lõunakaldale tulid. Miks aga ei panda vastutust Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, kes kutsus kõiki soovijaid Saksamaale — just tema vallandas selle tohutu massirände ja tema ohvriks võib pidada kasvõi seda Süüria last, kelle Kreeka rannal lebavast surnukehast tehtud pilte levitas kogu maailma nutuhõngune meedia?

Miks ei vastuta rändekriisi ohvrite eest raugastunud miljardär Soros, kes pole varjanudki, et tema on massimigratsiooni taga ja soovib rahvusriikidel põhineva Euroopa rahvastiku väljavahetamist? Miks pole veel kohtupingis Euroopa Liidu eliit, kes pole midagi teinud rändekriisi lõpetamiseks? Mõistagi on need küsimused retoorilised, sest need kurjategijad on ju ise võimul.

Kord juba vallandatud rändelaine väljub kindlasti kontrolli alt, sest uut kodumaad otsivaid inimesi on kümneid ja sadu miljoneid. Isegi kui Euroopa hakkaks neegreid lennukitega üle Vahemere vedama, nagu nõuab Amnesty International, on ilmselge, et kõiki neid üle tuua ei suudeta, aga Sahara-tagusest asuvad üha uued põgenikud teele, inimkaubitsejad aga pole mingid inimõiguslased (kuigi praegu on juba raske neil vahet teha) ja ränka raha maksnud inimesed hakkavad mistahes tõrke korral kõrbes surema.

Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni hinnangul tuleb iga Vahemerd ületades hukkunud migrandi kohta kaks, kes on jätnud elu kõrbes, mis teeb võimalikuks ohvrite arvuks alates 2014. aastast üle 30 000.

Sama toimub Vahemerel, kus vabaühenduste laevad korjavad põgenikke Liibüa rannavetest, otse sealse rannavalve nina alt merekõlbmatutest paatidest ning veavad Euroopasse, tundes ennast veel inimlikkuse võrdkujude ja päästeinglitena. Samas aga paneb just nende selline tegevus üha uusi paate kaldast lahti lükkama ja kui päästelaeva hetkel kohal pole või puhkeb torm, siis jäävad hukkunud põgenikud just inimõiguslaste südametunnistusele.

Nüüd tahetakse päästeoperatsioone laiendada kogu Sahara kõrbele, mis tähendab tohutuid materiaalseid kulutusi nii põgenike otsingutele, äratoomisele kui ka nende Euroopas sisseseadmisele, kusjuures absoluutne enamus neist pole võimelised uues asukohas väärtuste loomisesse lülituma — heaoluühiskonnal Euroopas on lõpp, sest isegi Rootsi tunnistab, et vajab sisserändega toimetulemiseks maksutõuse. Lisanduvad ka tohutud kulud turvalisusele, sest enamik põgenikke on vägivallast läbi imbunud sõja ja surma lapsed.

Kõikvõimalike inimõiguslaste ja vabaühenduste tegevus on läbi mõtlemata ja seega ohtlik, sest nad ei näe üksikute inimeste või gruppide päästmise taga sügavamaid protsesse, ning tõukavad sellega käima veelgi hukatuslikumad arengud, kus mõne inimese pääsemine toob kaasa teiste sageneva hukkumise. Ülepolitiliseeritud inimlikkus on üks hullemaid ebainimlikkuse vorme. Massirände õhutamine Sorose, Merkeli ja Macroni poolt aga on otsene inimsusevastane kuritegu, mille niiditõmbajad ei tohi karistusest pääseda!

EL-i liidrid kiidavad tõenäoliselt hiljem sel nädalal heaks kava põgenikekeskuste loomise kohta sellistes riikides nagu Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko, Niger ja Tuneesia. See on ilmselge vihje sellele, et massimigratsiooni saab uue hoo, ainult et ilma Sahara ja Vahemere filtriteta, otse Aafrikast ja kaetud laua taha.