Riigieelarve Jupiter ja härg: mida Prantsusmaa võib, seda Itaalia ei tohi

Maailm,
©ZUMAPRESS.com
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestlemas.

Juba pikemat aega on räägitud sellest, kuidas Euroopa Liit toob kasu ainult suurimatele riikidele, hetkel Saksamaale ja Prantsusmaale, kes võivad reegleid rikkuda või neid enda soovi kohaselt painutada.

Need riigid aga, kes Brüsseli diktaadile ei allu, saavad kohe kaela ähvardused, sanktsioonid ja karistused. Jutt on praegu ennekõike Itaaliast, kes ei meeldi Brüsselile ennekõike oma iseseisva immigratsioonipoliitika tõttu.

Itaalia, mis seisab eelarvepuudujäägi ületamise tõttu silmitsi EL-i karistustega, nõuab, et Prantsusmaad koheldaks samamoodi nagu Itaaliat.

Itaalia tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku vähendada 2019. aasta eelarvesse kavandatud puudujääki 2,04 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ütles peaminister Giuseppe Conte kolmapäeval. “Need rahalised ressursid, mida me hakkame nüüd kasutama läbirääkimistel Komisjoniga, võivad aidata meil minna 2,4 protsendilt 2,04 protsendini.”

Euroopa Komisjon lükkas oktoobris tagasi Itaalia esialgse 2019. aasta eelarvekava, mis nägi ette eelarvedefitsiidi suurendamist 2,4 protsendini SKP-st. Euroopa Komisjoni ametnikud hoiatasid, et riigi eelmine ettepanek vähendada kavandatud eelarvepuudujääki 2,2 protsendini SKP-st oleks EL-i sanktsioonide vältimiseks ebapiisav. Juhul kui leppeni ei jõuta, võib Itaaliat ees oodata ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mis võib tuua kaasa trahvid ulatuses kuni 0,2 protsenti riigi SKP-st.

Euroopa Liidu majandusvolinik Pierre Moscovici ütles kolmapäeval, et Prantsusmaa võib vajadusel lühikest aega rikkuda Euroopa Liidu eelarvereegleid. “Kolmeprotsendilise ülemmäära rikkumine ei tohi kesta enam kui kaks järjestikkust aastat ja ei tohi ületada aastas 3,5 protsenti,” lisas Moscovici.

Pärast nädalaid kestnud kollavestide meeleavaldusi teatas Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval, et tuleb vastu osadele meeleavaldajate nõudmistele ning tõstab muu hulgas miinimumpalka. Meetmete kogukulu on umbes 11 miljardit eurot.

Moscovici sõnul on meetmed hädavajalikud, et leevendada Prantsusmaa elanike ostujõu probleemi. Selleks aastaks plaanis valitsus 2,6-protsendist ja 2019. aastaks 2,8-protsendist eelarvepuudujääki. Majandusteadlased prognoosivad aga, et uued meetmed tõstavad tuleval aastal defitsiidi 3-3,5 protsendini. Samuti võivad need tõsta Prantsusmaa avasektori võlataseme esmaskordselt üle 100 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on oluliselt rohkem kui Euroopa Liidus lubatud 60 protsenti SKP-st.

Nagu näha, saab Macroni Prantsusmaa nautida seda, mida Conte Itaalia karistuste ähvardusel ei tohi. Mis aga puutub Itaaliasse, siis selles riigis on tänu Saksamaa majanduslikule interventsioonile Lõuna-Euroopas ja euro kasutusele võtmisele majandus alla käinud, heaolu kasv pidurdunud ja viimase 20 aasta jooksul pole suudetud jõukust kasvatada. Itaalia püüet majandus oma kontrolli alla saada, karistab Brüssel sanktsioonidega.

Allikad: BNS, ERR

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused