Rootsi on surmaga lõppenud tulistamiste osas Euroopas esimene

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Täni sisserändajate kuritegevusele on Rootsi politseil käed-jalad tööd täis. Autode põletamise koht Stockholmis.

Vähem kui kümnendiga on Rootsi jõudnud olukorda, kus see on surmaga lõppenud tulistamistelt edestamas Itaaliat ja Ida-Euroopa riike, põhjuseks peamiselt kuritegelikud jõugud, ilmnes kolmapäeval avaldatud raportist.

Selles aga ei räägita sõnagi sellest, et kuritegevus on valdavalt sisserändetaustaga ning eriti suur kasv algas rändekriisi saabudes, mil Rootsi hakkas vastu võtma Lähis-ida põgenikke, eriti Süüriast.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kui enamikes Euroopa riikides on 2000. aastatest alates tulirelvaga tapmiste arv langenud, siis Rootsis on juhtunud vastupidine ning kuritegevuse ennetamise riikliku komisjoni koostatud raporti andmeil on Rootsi Euroopa riikidest selles osas esimesel kohal, vahendab AFP.

“Rootsi on teiste Euroopa riikide võrreldes üsna tipus – miljoni elaniku kohta tuleb aastas keskmiselt neli surmajuhtumit. Euroopa keskmine on 1,6 surma miljoni elaniku kohta,” seisab raportis. “Üheski teises raportis vaadeldud riigis pole kasv Rootsiga võrreldav.”

Aastatel 2014-2017 kogutud andmete põhjal oli Rootsi Euroopa riikidest Horvaatia järel teisel kohal. Kolmandal kohal oli Läti.

Aastal 2018 oli Rootsi esimesel kohal, kuigi osa riikide andmed olid puudu.

“Tulirelvaga tapmiste kasv on otseselt seotud kuritegeliku keskkonnaga sotsiaalselt mahajäänud piirkondades,” seisab raportis. Suurim tõus algas aastast 2013.

“Mahajäänud piirkondadeks” võib pidada suuri migrantide kogukondi, eriti no-go-tsoone, kus elatakse suuresti islamiseaduste, mitte Rootsi omade järgi – seda raport aga ei käsitle.

Rootsi politsei on viimastel aastatel juhtinud tähelepanu tulirelva sagenevale kasutamisele ning vägivaldsele arveteklaarimisele, mis allilma kuritegelike rühmituste vahel toimub, edastab AFP.

Rootsis on 10,3 miljonit elanikku ning aastal 2020 registreeriti riigis üle 360 tulirelvaga seotud intsidendi, sealhulgas 47 surmajuhtumit ja 117 haavatut, mis on politsei sõnul muidu rahuliku riigi rekord.

Raporti andmeil on tulistamisohvrite arv aastatel 2011- 2019 pea kahekordistunud ning moodustab praegu vägivaldsetest surmadest üle 40 protsendi.

Riik paistab silma ka selle poolest, et suur hulk tulistamisohvreid on vanuses 20-29 eluaastat. Taas ei näita raport, et see on tingitud sisserändetaustaga noorte meeste suurest osast jõukudes.

Raporti sõnul pole Rootsis toimuvale “ühtegi lihtsat selgitust”, kuid märgitakse, et see “võib olla kuritegelikus keskkonnas toimunud uue rühmadünaamika tulemus, kus tulistamised põhjustavad uusi tulistamisi. Kuid miks taoline dünaamika on tekkinud vaid Rootsis, jääb ebaselgeks.”

Rootsi valitsus keeldub järjekindlalt tunnistamast, et kuritegevuse kasv on seotud massimigratsiooni ja nurjunud migrantide lõimimisega.

Järsk relvastatud kuritegevuse kasv on olnud Rootsis viimasel ajal üks olulisi vaidlusteemasid ning riigi sotsiaaldemokraatlik valitsus on oluliselt suurendanud kuritegelike rühmituste vastast võitlust, kirjutab AFP.

“Rootsi ei tohi sellega ära harjuda. Seda trendi on võimalik muuta,” lausus siseminister Mikael Damberg.

Opositsioonilised moderaadid nimetasid olukorda Rootsile “häbiväärseks” ning immigratsioonivastase erakonna Rootsi Demokraatid juht süüdistas valitsust kapituleerumises kurjategijate ees.

Rootsi valitsus jätkab seega silmaklappidega. (AFP-BNS-UU)

Sisserändetaustaga organiseeritud kuritegevus võtab Rootsi ühiskonda üle, “salliv” riik on võimetu olukorda kontrollima

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused