Rootsi poliitkorrektne kuritegevusuuring – mida on Eestil sellest õppida?

Postimees on avaldanud Rootsi Tuleviku-uuringute instituudi koostatud raporti, mille kohaselt kuulub Rootsis kuritegelikesse ühendustesse üle 15 000 inimese.

Kuivõrd Eesti politsei peadirektor Elmar Vaher esines just esmaspäeval kriisihoiatusega ning teatas, et immigratsiooniga kaasnevad ohud hakkavad lähiajal meie riiki kõvasti mõjutama, seehulgas aktiviseeruva kuritegevuse kaudu, siis tasub vaadata, mida saab Rootsi poliitkorrektse uuringu ridade vahelt lugeda.

Kogu artikkel on täis soovi tõestada, et Rootsis vohav kuritegevus pole seotud immigratsiooniga. “Nii on tuvastatud kokku 15 244 inimest, kes on seotud kuritegelike ühenduste, jalgpallihuligaanide rühmituste ja vägivaldse äärmuslusega. Need grupid omakorda on uurimuses liigitatud näiteks maffiaks, motojõukudeks, valgete ülemvõimu propageerivateks rühmitusteks, kuritegelikeks grupeeringuteks, islamistlikeks rühmitusteks jne,” kirjutatakse loos.

Islamistlikud rühmitused on välja toodud nagu muuseas, kindlasti aga on rõhutatud “valgete ülemvõimu propageerivad rühmitused”, siis tulevad mängu motojõugud, organiseeritud kuritegevus, jalgpallihuligaanid – ilmselgelt tahetakse vastutus hajutada. Tõenäoliselt pole vutihuligaanide ja islamiäärmuslaste teod võrreldavad, tavaliselt kaklus versus granaadiplahvatus, kivi viskamine versus politseiauto süütamine, aga nende ühte patta panek viib tähelepanu migratsioonimomendilt kõrvale.

Kahtlemata on ka motojõugud ja äärmusparempoolsed ohtlikud, kuid nemad ei tee seal sedavõrd tugevalt ilma, kui neile kaela määritakse, pealegi on paremäärmuslus alati tingitud ka vastupidise protsessi ehk vasakpoolsete aktiviseerumisest. Motojõugud on sageli vägivaldsed ja tegelevad uimastiäriga, kuid kriisiriikides võib nende tegevus olla seotud ka korra loomisega seal, kus politsei on jõuetu – Rootsis on selleks moslemipiirkonnad.

Uuringus ei kajastu rünnakud politseiautode vastu, mis lõpevad nende põletamisega, mida on enamasti seostatud mosleminoorukitega ja mis toimuvad just moslemikvartalites. Kogu loost ei selgu piirkonnad, mis on ohtlikuimad – ja nendeks on migrandilinnaosad ehk no-go-tsoonid.

Paljud asjad on siiski paigas – 67 protsenti neist on sündinud Rootsis, kuid suuremal osal on juured teistes riikides. Tegu on teise põlvkonna migrantidega, kes erinevalt esimesest põlvkonnast, kes on rahul sotsiaaltoetustega, nõuavad endale rohkem väärtusi, mida nad pole loonud, ja neid saamata võtavad need ise. Ülejäänud 33% aga on ilmselgelt sisserändajad.

Keskmiselt on kuritegelikku ühendusse kuuluja 26-aastane, kuid kõige enam on 19-aastaseid – see viitab läbikukkunud integratsioonile, kus nn teine põlvkond ei leia endale rakendust, sest nende vanemad pole tööd teinud, vaid on elanud riigi kulul, ning neil pole oma lastele olnud midagi edasi anda.

Muidu aga otsitakse terves loos seoseid mootorrattajõukude ja jalgpalllihuligaanide vahel, räägitakse, et jõugud levitavad avalikkuses hirmu, saavad tulu narkoärist ning on seotud ulatusliku majanduskuritegevusega. Nii võib jääda mulje, et tegu on üleüldise probleemiga ja pole vahet, kas tegu on rootslaste või sisserändajatega. Tegelikult on asi siiski lihtsam – kurjategijad müüvad uimasteid, pakuvad katust, võtavad üle väikeettevõtteid, võitlevad mõjupiirkondade pärast, klaarivad arveid granaatidega – aga kõik nad on väljaspoolt sisse tulnud kurjategijad või saanud nendeks Rootsis, sest integratsioon ei tööta ja nad pole suutelised Lääne majandusruumis ausa tööga elatist teenima.

Lääne-Euroopas on kuritegelik maailm just suuresti inimeste käes, kes on kodumaalt lahkunud ja võõrsil kuritegeliku tee valinud. Väga kardetud on näiteks albaania maffia, mis on tuntud erilise julmuse poolest. Itaalias on juba olemas nn Lagose ja Dakari maffia, mis valmistab omamaisele Sitsiilia ja Napoli organiseeritud kuritegevusele suurt peavalu. Mäletatavasti oli ka Eestis 1990. aastatel vaid üks eestlaste grupeering, Saha-Loo ehk Linnuvabriku oma, ülejäänud olid Kemerovo, Permi ja muud venelaste omad.

Üks huvitav moment on ka selles, et kurjategijad olevat suhteliselt haritud. “Seejuures vasakäärmuslaste seas on igal viiendal inimesel kõrgharidus, samas kui organiseeritud kuritegelike ühenduste ja -jõukude liikmete seas on kõrgharituid pisut üle ühe protsendi.” Neomarksism ongi ennast proletariaadilt haritlastele, noortele ja naistele ümber orienteerinud ning nagu näitab ka Eesti sotside suur toetus kõrghariduse saanute seas, lähevad vasakpoolsetes ülikoolides ajupesu saanud kõrgharitud väga lihtsalt üle vasakäärmuslusele, sest kogu vasakpoolne ideoloogia on ju suunatud sotsiaalse rõhutuse vastu.

Kogu selle Rootsi uuringu eesmärk tundub olevat üks – sealne immigratsioonist nõrgestatud ühiskond elab üle kriisi ja üheks selle väljenduseks on üle mõistuse läinud kuritegevus. Rootsi ei saa enam maailma ees varjata seda, et politseiautode süütamine, granaadiplahvatused ja muu kuritegevus on kontrolli alt väljunud, seda tuleb millegagi seletada, ning kuna riigi kohustuslik poliitkorrektsus ei luba kurikaelu immigratsiooniga seostada, kujutatakse neid protsesse lihtsalt kui mingit vohama pääsenud kuritegevust, milles rootslased on ise ka aktiivsed.

Kuivõrd suur tähelepanu on suunatud motojõukudele ja jalgpallihuligaanidele, siis võiks küsida – miks siis politsei neist jagu ei saa, ühiskonnal peab ju siis midagi viga olema!? Seda viga teatakse, kuid poliitkorrektsusest vaikitakse tegelike põhjuste kohta – kuritegevus põhineb sisserändajatel, politsei aga ei tohi sellest rääkida ja sageli ideoloogilistel kaalutlustel ka aktiivselt tegutseda. Rootsi korrakaitsjad on juba ammu kurtnud, et nad jooksevad alarahastatuse ja ideoloogilise mõjutuse tõttu, mis ei luba migrante karmilt käsile võtta, lihtsalt verest tühjaks.

Allikas: Postimees

Loe ka: Rootsi demokraat: meie maa oli turvaline seni, kuni ta oli rootslaste maa