Rumeenia: maa, mis on ka Euroopa Liidus jäänud virelevaks ning oma poegi ja tütreid loovutavaks ääremaaks

Maailm,
©AFP/Scanpix
Noor rumeenlanna protestimiitingul Bucarestis.

Rumeenia linnades avaldasid tuhanded inimesed pühapäeval viiendat järjestikust päeva meelt korruptsiooni vastu.

Bukaresti valitsuse tööruumide ette kogunes üle 10 000 inimese, kes lehvitasid Rumeenia lippe, laulsid hümni ning skandeerisid loosungeid korruptsiooni vastu. “Me ei taha olla varaste riik!” ning “Maha Sotsiaaldemokraatliku Partei!” hüüdsid nad. Tuhanded tulid tänavatele ka Clujis, Sibius, Iasis, Timișoara ja Brașovis.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Protestide taustaks on alama kohtu otsus 21. juunil, et riigi mõjuvõimsaim poliitik, võimuloleva Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) juht Liviu Dragnea on süüdi võimu kuritarvitamises ning peab minema kolmeks ja pooleks aastaks vangi. Erakonna liidrid koondusid tema ümber ning ütlevad, et teda tuleks pidada süütuks kuni lõpliku kohtuotsuseni. PSD tahab ka kehtestada seadusi, mis kriitikute hinnangul õõnestavad riigis korruptsioonivastast võitlust.

Miljonid on lahkunud välismaale

Vabakutseline reporter  Claudia Ciobanu kirjutab ajalehes The Guardian  selle taustal rumeenlaste väljarändest. Rumeenlased on praegu Suurbritannias poolakate järel mittebriti kodanike suuruselt teine rühm. Briti saartel elab rohkem kui 400 000 rumeenlast, kelle arv kahekordistus pärast 2014. aastat, kui Suurbritannia tööturul kehtivad piirangud seitse aastat pärast riigi ühinemist Euroopa Liiduga Rumeeniale kadusid.

Hoolimata nendest numbritest, ei ujuta rumeenlased mitte ainult Suurbritanniat üle, vaid nad lahkuvad oma maalt mistahes suunas õnne otsima. Itaalias ja Hispaanias, mis on sarnaste ladina keelerühma keeltega, on rumeenlased mõnda aega olnud suurimad mittekodanike rühmad.

ÜRO  andmetel elab 3,6 miljonit rumeenlast välismaal, kusjuures ametlik Rumeenia rahvaarv on ligi 20 miljonit. Suured kogukonnad on veel ka Poolas ja Saksamaal. Aastaks 2050 peaks Rumeenia nende arengute jätkudes kaotama 15% oma elanikkonnast. Diasporaa aastane kasvumäär on rumeenlastel maailma suurim.

Tööd võib nõrkemiseni teha, kuid vaesusest ei pääse

Miks rumeenlased põgenevad? Hoolimata EL-iga ühinemisest, mis eeldas, et see toob kaasa heaolu ja parema elukvaliteedi, elavad rumeenlased 11 aastat pärast liikmeks saamist endiselt vaesuses. Eurostati andmetel on enam kui kolmandik rumeenlastest sotsiaalses tõrjutuses ning peaaegu pooled riigi lastest on vaestest peredest. Heategevusorganisatsiooni World Vision hinnangul läheb üle 225 000 Rumeenia lapse magama tühja kõhuga. Olukord on meeleheitlik just maapiirkondades.

Kui sisserändajaid küsitakse, miks nad on kodust lahkunud, siis on kõige sagedasem vastus see, et nad soovivad oma lastele paremat elu pakkuda. Vanemad lahkuvad suurte argikulude eest: teadlased on hiljuti avastanud, et Lääne-Euroopas kodu- ja hooldustöödel töötavaid sisserännanud Rumeenia naisi mõjutab sageli sügav depressioon, mida praegu nimetatakse “Itaalia sündroomiks”.

Inimesed ei saa oma lastele kodus normaalset elu pakkuda sugugi mitte sellepärast, et nad oleksid laisad: töörügamisest hoolimata nad ei suuda vaesusest välja rabeleda. Ligikaudu kolmandik Rumeenia töötajatest on alampalgal ja viiendik töötab ebakindlate lepingute alusel, mis viivad sellegi taseme alla. Pärast kommunismi kokkuvarisemist 1989. aastal muutus Rumeenia tüüpiliseks ääremaaks: see meelitas välisinvestoreid odava tööjõudu, lihtsa juurdepääsuga loodusvaradele ja maksuparadiisi taustaga. Paljud Ida-Euroopa riigid ei võitle rikaste riikide diskrimineerimispoliitika vastu, vaid lepivad nende röövelliku suhtumisega.

Sotsiaaldemokraadid on riiki huku suunas juhatanud

Riigi poliitilised jõud pole suutnud korruptsioonist hoiduda — Euroopa Liidu raha raisatakse hoolimatult ja pikaajaline planeerimine on ainult teoreetiline mõte. Haridus ja tervishoid koos avaliku sektori muude oluliste osadega jäidki ka EL-i astudes mädanema. Ilma nendeta on Rumeenia igapäevaelu muutunud vägivallaks kõige haavatavamate vastu — lapsed ei saa kooli minna, sest vanematel pole neid mingil moel võimalik sinna viia; haiglates tuleb endal sidemeid ja ravimeid osta jne. Need asjad pole Rumeeniale haruldased, vaid pigem tavalised.

Poliitikud püüavad Rumeenias lihtsalt oma taskuid täita. Riigis on võimul Sotsiaaldemokraatlik Partei, kelle liidrit Liviu Dragnead süüdistatakse pettuses ja EL-i rahaliste vahendite omastamises. Ta on üks kõrgetasemelistest poliitikutest kogu poliitilises ringkonnas, keda süüdistatakse korruptsioonis või on süüdi mõistetud. Nüüd mõistetigi ta libatöökohtade skandaali tõttu kolmeks ja pooleks aastaks vangi. Samas kaitseb partei ladvik teda, mis vallandaski protestid.

Massiline väljaränne on probleemid veelgi keerulisemaks muutnud. Üks kurikuulsam näide on tervishoiusüsteem: praegu tegutsevad kümned tuhanded Rumeenia tervishoiutöötajad välismaal, sealhulgas meedikut 3775 Suurbritannias, jättes rumeenlased üksi alakoormatud ja alarahastatud kliinikutega. 2010. aastal tabas Rumeenia töötajaid majanduskriisi ajal üks kõige raskemaid kokkuhoiumeetmeid Euroopas, sealhulgas avaliku sektori palkade 25% kärpimine. Need olid sünged ajad, mil paljud otsustasid lahkuda.

Poliitilist alternatiivi pole tekkinud

Aastaid hiljem näib, et massiline kodanike mobiliseerumise laine – Rosia Montana kullakaevanduse, ööklubi Colectiv tulekahjude põhjuste mahavaikimise ja hiljem kogu korruptsioonisüsteemi vastu – tundus olevat tungivaks üleskutseks uuele poliitikale. Kuid lootus on sellest ajast alates andnud teed skeptitsismile. Poliitilised alternatiivid tekivad aeglaselt, valitsevad sotsiaaldemokraadid, domineeriv poliitiline jõud, flirdivad liberalismiga, usaldamatus poliitikute ja riiklike institutsioonide vastu on üleüldine

Väljarändajad on tavaliselt noored ja aktiivsed inimesed, kelle energia ja idealism on seetõttu Rumeenia ühiskonna, majanduse ja poliitika jaoks kadunud. Iga tekkiv poliitiline jõud, mis tahaks olukorda parandada, peab leidma viise väljarände peatamiseks. Suurbritannias elavad 400 000 rumeenlast on Rumeeniale eriti suur kahju.

• Claudia Ciobanu on vabakutseline reporter, kes kajastab Kesk- ja Ida- Euroopa arenguid. Tema artiklid on ilmunud ka Reutersi ja al-Jazeera meediaruumis.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused