17.06.2022
Euroopa liidrid Kiievis
Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia riigipeade kohtumine Ukrainas oli pikalt oodatud ja seda saatsid positiivsed loosungid. Kulisside taga püüdsid aga Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi suruda Ukrainat Moskvale järeleandmisi tegema, kirjutab Die Welt.
Euroopa riigipead soovivad võimalikult kulutõhusat rahulepingut, vaadates täielikult mööda sellest, mis Ukraina sõja puhul tegelikult kaalul on.
Kaamerate ees toetasid kõik kolm poliitikut Ukraina soovi ühineda Euroopa Liiduga. Selle toetamine sõnades ei võta kelleltki tükki küljest. Scholz teatas uhkelt, et toetust jätkatakse „kuni see on vajalik Ukraina vabadusvõitluse jaoks“.
Macron seevastu selgitas, et tegemist on „sõnumiga Euroopa ühtsusest“, rõhutades samas vajadust rääkida „olevikust ja tulevikust, kuna järgmised nädalad saavad olema rasked“. Volodõmõr Zelenski näitas välja tänulikkust: „Me oskame teie solidaarsust meie maa ja rahvaga väga hinnata.“
Ent mitmed märgid viitavad siiski sellele, et Euroopa riigipead ei käinud Zelenskil külas ainult sõbralike žestide tegemiseks. Suletud uste taga suruti Ukrainat tegema Moskvale järeleandmisi. Järgnevatel kuudel, mil võib oodata Donbassi lõplikku venelaste kätte langemist, tuleks Ukrainal Venemaaga tõsiselt läbi rääkima asuda ja rahu sõlmimise tingimused välja töötada.
Sellisele asjade käigule viitab näiteks asjaolu, et Itaalia pakkus juba kolme nädala eest välja võimaliku rahuplaani ja surub seda tempokalt peale. Lisaks ei ole suuremad EL-i riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa suvatsenud Kiievi korduvatele abipalvetele vaatamata saata Ukrainale relvi, sest nende seisukohast võib relvade saatmine sõda mõttetult pikendada ning võimalik et ka Ukraina piiridest väljapoole liikuda. Samuti ei rääkinud Macron oma kolmapäevasel külaskäigul Rumeeniasse kuigi palju relvade saatmisest Ukrainasse, vaid rõhutas ikka Venemaaga läbirääkimise vajadust. Ta tegi Zelenskile mitmeid sellekohaseid selgeid vihjeid.
Seega võib öelda, et Ukraina presidendi jaoks ei olnud tegemist ainult rõõmustava visiidiga, sest Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia moodustavad praeguse sõja taustal uue reaalpoliitilise koalitsiooni. Nad soovivad pragmaatilist, kiiret ja – vähemasti Lääne seisukohast – võimalikult kulutõhusat rahulepingut. Paraku ei seisa nad ei õigluse ega Euroopa julgeoleku eest, nad ei kaitse vabadust ega inimõiguste alusprintsiipe.
Nii on tekkinud Euroopa Liidu sees sügav lõhe. Ühel pool seisavad kolme suurriigi n-ö reaalpoliitikud. Teisel pool aga riigid (Balti riigid ja teised ELi idapoolsed riigid), kes pelgavad õigusega, et oluline territoriaalne võit Ukrainas julgustab Kremlit ja Putinit järgmistele rünnakutele.
Paraku küsivad paljud: kas poleks parem, kui Ukraina sõlmiks Venemaaga võimalikult kiiresti rahu? Et vältida uusi inimohvreid, et Lääs pääseks piinavatest läbirääkimistest relvatarnete osas, et energiahinnad stabiliseeruksid, et migratsioonikriis peatuks, et oleks võimalik vältida ähvardavat toiduainekriisi.