Saksa rahandusprofessor: EL-i päästepakett on suunatud demokraatlike liikmesriikide korrumpeerimisele

Euroopa Komisjoni nn taastumiskava ehk 750 miljardi euro suurune laen on suunatud demokraatlike liikmesriikide korrumpeerimisele, ütles Berliini Tehnikaülikooli rahandusprofessor Markus Kerber intervjuus väljaandele Echo24.

„Põhimõtteliselt eeldab see kava, et paljud riigid laenavad palju raha. Ja kuna see raha tuleb tagasi maksta kolmekümne aasta jooksul ning tagasimakse periood algab alles 2028, siis nimetan ma seda väga teadlikult Brüsseli bürokraatide katseks korrumpeerida rahvuslikud demokraatiad,“ ütles Kerber.

Tema sõnul on tegemist sedalaadi korruptsiooniga, mille puhul räägitakse rahvusriikide valitsustele, et siin on teile raha ja te võite selle kohe ära kulutada; tagasi maksate pärast. Sellisele pakkumisele suudavad vastu seista vaid üksikud valitsused, kuna suuri saadavaid summasid saaks ju kasutada näiteks sobivate projektide rahastamiseks, mis aitaksid tagada edu valimistel. See on Kerberi meelest ka põhjuseks, miks taastuskava toetavad peamiselt Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, sest just nende võlgades olevate riikide valitsustele annab see täiesti uued poliitilised võimalused.

Kerber rõhutab, et selline kava viib vältimatult liikmesriikide fiskaalpoliitika ohverdamise Euroopa Liidu altarile. Või kui olla veelgi täpsem, siis eurotsooni lõunapoolse tiiva altarile. Kava kohaselt maksaksid liikmesriigid võlga tagasi vastavalt oma osale EL-i SKT-st ja mitte osale, mille nad toetusfondist said. „Nii või teisiti, liikmesriigid peavad esialgu suurendama oma panust, ja selleks tuleb praegust eelarvet vähemalt kahekordistada. See on tohutu lõhe. Sellega tuleb veel palju probleeme,“ ütles Kerber.

Ta tõi näiteks Poola, kellee on lubatud 64 miljonit eurot, kuid kes peab hiljem maksma EL-i eelarvesse tagasi palju rohkem. See tähendab et netosaajast riigist Poolast saab netoandja riik. Lisaks on fondil kavakohaselt solidaarsusvastutuse garantii, ehkki selline asi on formaalselt keelatud. Kõik riigid muutuvad võlariikide võlgade eest vastutavaks – Saksamaa, Holland, Soome, Austria jne.

Kuid kuna ka sellest veel ei piisa, on vaja kehtestada üleeuroopalised maksud. „Seda plaani müüakse niimoodi, et väidetavalt maksustatakse ainult n-ö pahasid – energiaettevõtteid, CO2 heitkoguste tekitajaid, internetihiidusid, ning raha antakse n-ö headele, näiteks nn jätkusuutliku arengu valdkondadele. Tegemist on institutsionaalse hüppega, mis minu arvamuse kohaselt tähistab EL-i lõppu selle praegusel kujul,“ ütles Kerber.

Ta soovitas kõigil liikmesriikidel hoolega järele mõelda: „Kõik rahvusriikide parlamendid peavad selle kava üle hääletama. Kuid tugev opositsioon peab tulema Kesk- ja Ida-Euroopast.“

Allikas: Remix

LOE LISAKS

Siim Pohlak: EKRE fraktsioon on euroliidu “päästepaketi” osas skeptiline

Martin Helme euroliidu päästepaketist: võitlus alles algab

Majandusanalüütik Peeter Koppel euroliidu plaanitavast ühisvõlast: peame küsima, kas olulisem on suveräänsus või solidaarsus?

VIDEO: Anti Poolamets: Euroopa ei tohi meilt maksusuveräänsust ära võtta