Saksamaa hoiatav näide: olematu töökultuuriga immigrandid ei sobi läänelikku töökeskkonda

Aafrika immigrandidAafrika immigrandid

Saksamaal on töö leidmine põgenikele on osutunud arvatust märgatavalt keerulisemaks, sest nad ei sobi enamikule tööandjatest ega enamikule töökohtadele.

Saksamaal Essenis asuv pagulaste abistamise organisatsioon Bad Vilbeler Flüchtlingshilfe korraldas Bad Vilbeli ettevõtjatele tutvustusürituse, pakkumaks neile tööle immigrante. Pettumus oli suur, kui ükski tööandja kohtumisele ei jõudnudki.

Ühingu sõnul oli ürituse eesmärk lihtsustada pagulaste töölevõtmist ning kõrvaldada võimalikud takistused tööpakkujate ja põgenike vahel. Järgnenud analüüs selgitas, miks on olukord pagulaste tööhõives nii raske ja ettevõtjate huvi leige — väga paljudel põgenikel pole piisavat haridust või sageli isegi kirjaoskust. Et Saksamaal töökoha saaks, on miinimumnõudeks saksa keele oskus.

Suurem osa pagulastest on huvitatud ainult kiirest suurte summade teenimisest vähese tööga, kuid neil puudub asuva töökoha saamiseks nii professionaalsus kui ka keeleoskus. Lisaks sellele on abiorganisatsiooni töötajad märganud, et vahetustega raske töö ei meeldi sisserändajatele üldse. Samuti on täheldatud, et põgenikel on sageli puudu täpsusest ja usaldusväärsusest, mis on vajalik kõigil töökohtadel nii tööajast kinnipidamiseks kui ka tööprotsessi võtmes.

Sellist hoiatavat analüüsi peaks silmas pidama ka paaniliselt odavat tööjõudu igatsevad Eesti ettevõtjad. Siin jõudis ka peavoolumeediasse lugu sellest, kuidas araablanna, nähes talle pakutavat liinitööd, mida tegid eestlannad, palus tõlgil ennast kohe minema viia. Süürias naised lihtsalt ei tee sellist tööd.

Võimalust saada Lähis-Idast või Aafrikast asjalikke töötajaid kahandab seegi, et Lääne meedia kinnitusel on vähesed helged pead põgenikelaagritest juba ammugi üles otsitud ja Lääne-Euroopasse viidud, Eesti ärimeestel pole lootustki selliseid leida.

Selle loo puhul tasuks tähelepanu pöörata ka pagulaslembelise Saksamaa olulisele nõudele, et töökoha saamiseks peab oskama saksa keelt. Eestis, eriti Tallinnas, jõuab sotsiaalmeedia vahendusel avalikkuse ette üha enam teateid, et Kolmandast maailmast tulnud immigrandid on pandud teenindustööle, kus nad oskavad suhelda vaid inglise keeles, sageli aga mitte sedagi korralikult. Vene umbkeelsus on Eesti kaubanduskeskustes aga juba legendi tasemele jõudnud.

Allikad: Wetterauer Zeitung, kansalainen.fi

Kommentaarid