Saksamaa – õpikunäide sellest, kui palju kahju võib teha valesti valitud välis- ja energiapoliitika

Maailm,
©Scanpix
Sakslastel on olnud kombeks õpetada teisi olema keskkonnasõbralikud. Enam nad sellest targu ei räägi – söel töötavad elektrijaamad on ka Saksamaal uuesti käima pandud.

Kuidas suhtuda valitsuse soovitusse käia duši kõigest viie minutiga või jagada vannivett kellegi teisega? Just niisuguseid soovitusi jagatakse praegu Saksamaal, kus terendab pea vältimatult vajadus energia ratsioneerimise järele. Tegemist on kriisiga, mille on suuresti põhjustanud Saksamaa sõltuvus Vene gaasist ja naftast, kirjutab The Telegraph.

 

Sel nädalal sulges Venemaa kümnepäevaseks remondiks Nords Stream 1 gaasitoru ja Euroopa on mures, sest kardetakse, et toru ei pandagi enam tööle. Putin küll kinnitab, et on valmis täitma oma kohustusi, kuid pärast Butšas toimunud veresauna ei usu seda ilmselt enam keegi.

Saksamaal on paanikas nii rahvas kui ka valitsus. Gaasi küll varutakse, kuid kui tarbimist väga suurel määral ei piirata, on varud jaanuariks läbi. Ja kui see juhtub, siis seisab Saksamaa silmitsi suurima majanduslangusega alates 1940. aastatest. Perekondade küttearved on juba tõusnud aastas ligi 2000 eurot ja linnades valmistatakse ette hädamajutust neile, kes võivad talvel oma kodu kütmisega hätta jääda.

Saksamaa majandusminister Robert Habeck on küll kinnitanud, et gaasi jätkub, kuid kutsub samas inimesi üles piirama energiatarbimist. „Ma ei ole kunagi oma elus käinud duši all pikemalt kui viis minutit,“ teatas ta.

Ühtlasi kiitles Habeck, et keerab oma kütte talvel päevaseks ajaks alati välja, kuna ta pole kunagi kodus. Paraku on tegemist üsna niru lohutusega peredele ja eakatele, kellel ei ole võimalik veeta oma päevi soojas ministrikontoris. Ometigi on juba mitmed majahaldurid ähvardanud kortermajades kütte kinni keerata, mitmel pool on teatatud ka tänavavalgustuse väljalülitamisest.

Sakslastel on olnud kombeks õpetada teisi olema keskkonnasõbralikud. Enam nad sellest targu ei räägi – söel töötavad elektrijaamad on ka Saksamaal uuesti käima pandud.

Toimub ka üksteise süüdistamine tuumaelektrijaamade sulgemise otsuse osas, millega jäeti riik täielikult sõltuvusse Vene energiast. Varasemalt iidoli staatust kandnud Angela Merkel on põrmu tallatud, ent kaks kolmandikku valijatest peab energiajulgeoleku saboteerimises süüdi ka tema mantlipärijat, kantsler Olaf Scholzi. Kogu Saksamaa poliitiline eliit on kriitikatule all ja isegi muidu nii kuulekal meedial ei ole enam võimalik ignoreerida kogu seda silmakirjalikkust, millega Saksamaa poliitikud on lakkamatult pidanud teistele loenguid „nullemissioonist“, liikudes nüüd ise täpselt vastupidises suunas.

Isegi seni muidu üsna sõjakas välisminister Annalena Baerbock on energiakriisi osas käsi laiutanud ja teatanud, et midagi ei ole võimalik teha. Väljavaade energia ratsioneerimise vajadusest on juba vähendanud avalikkuse toetust Ukrainale. Olukorras, kus toidu- ja energiahinnad jätkavad tõusmist, on Venemaa sanktsioneerimise vastu 38% sakslastest. Ees terendab kaks võimalust – Saksamaad tabab krahh ja valitsus kukub, või toimub kapituleerumine Putini ees.

Möödunud nädalal rõõmustasid Scholz ja tema kolleegid Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni tagasiastumise üle. Kuid Saksamaa kantsler ise on tegelikult see, kes seisab silmitsi katastroofiga – tema kahjurõõm võib osutuda üsna üürikeseks. Kunagi nii imetletud ja kadestatud Saksamaa on suurepärane õpikunäide sellest, kui palju kahju võib teha valesti valitud välis- ja energiapoliitika.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused