Sebastian Kurz: Austria eesistumise ajal tehti illegaalse immigratsiooni piiramisel edusamme

Sebastian Kurz

Jaanuari alguses võttis Rumeenia Austrialt üle Euroopa Liidu eesistujariigi tiitli. Austria võttis kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul muude teemade hulgas fookusesse ka rändeküsimuse ja võitluse illegaalse immigratsiooniga.

Intervjuus Welt am Sonntagile ütleb Austria kantsler Sebastian Kurz,, et ette võeti palju ja ta on tulemustega rahul. „Näiteks saavutasime olulisi läbirääkimistulemusi järgmise EL-i eelarve osas ja sulgesime Euroopa Parlamendiga edukalt üle 50 kolmekogu. Muidugi on ka teemasid, mis jäid lahenduseta,“ ütleb Kurz ja nimetab siin Brexiti läbirääkimisi.

Mis puutub võitlusesse illegaalse immigratsiooniga, siis leiab Kurz, et selles osas saavutas Austria eesistumise ajal päris palju. „Vahepeal on illegaalsete immigrantide arv võrreldes 2015. aastaga vähenenud 95%. Lõpuks ometi suutsime jätta kangekaelsed jutud põgenike Euroopa-sisesest jaotamisest ja suunasime fookuse Euroopa välispiiride paremale kaitsele ning koostööle kolmandate riikidega,“ selgitab Kurz. Samuti peab ta läbimurdeks, et paika pandi selgemad reeglid Vahemerel tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide jaoks, et paranes koostöö Egiptuse ja Liibüa rannavalvega ja kuna migrantidega aluseid veetakse üha sagedamini tagasi Põhja-Aafrikasse, siis võtab üha vähem inimesi ette ohtliku meretee.

Esialgne idee põgenikekeskuste rajamisest Põhja-Aafrika riikidesse ei ole veel teostunud, kuid Kurzi sõnul on ja jääb ta oma ettevõtmistes ambitsioonikaks ning koostöö parandamine Põhja-Aafrika riikidega selles küsimuses jätkub.

Teatavasti oli Austria üks neist riikidest, kes ei ühinenud kurikuulsa ÜRO rändepaktiga. Selle tõttu kostus Austria suunas palju kriitikat. „Ma ei saa kahjuks kirjutada alla paktile, mille sisu osas ma jään eriarvamusele,“ selgitab Kurz. „Meile ei sobinud see, et paktis ei tehta vahet asüülil ja migratsioonil. Inimesel, kes põgeneb sõja või jälitamise eest, on õigus saada kaitset. Kes aga on lihtsalt parema elu otsinguil, ei saa endale lihtsalt niisama uut kodu välja valida. Igal riigil on täielik õigus ise otsustada, kes tema riiki tulla tohib,“ on Kurz veendunud.

Kurz on mitmel korral varemgi rääkinud Euroopa Liidu reformimise vajadusest. „Mulle paistab, et Euroopas on üsna laialt levimas hirm innovatiivsuse ees. Iga kord, kui me midagi uut ette võtame, keskendume me liiga palju riskidele ja nende maandamisele, selle asemel et näha võimalusi. Tulemuseks on innovatsiooni takistav üleregulatsioon. Lisaks on EL sügavas sisekriisis. Mind teeb väga murelikuks, et me ei suuda end sellest ummikust välja tulemiseks kokku võtta,“ leiab Kurz.

Samas on Kurz kriitiline mitme algatatud idee osas. „See, et midagi nimetatakse reformiks, ei tähenda automaatselt, et liigutakse õiges suunas. [Prantsusmaa presidendi] Emmanuel Macroni ettepanekut luua euroala ühine eelarve või eurotsooni rahandusministri koht pean ma valeks algatuseks. Miks peaksime me toetama niigi ebapiisavat reformimistahet lisarahaga? Seda ei suudaks me Saksamaa, Austria või Hollandi tublidele tööinimestele ja maksumaksjatele kuidagi selgitada.“

Kurzi sõnul on kõigile mõistlikele inimestele selge, et pidevad jutud Euroopa väheneva jõukuse laialijagamisest ei ole kuigi mõttekad. „Niikaua kuni puuduvad paremad lahendused, tuleb jätkata Dublini konventsiooni järgimist. Selle kohaselt tuleb põgenikel end registreerida selles EL-i riigis, kuhu ta kõigepealt saabus. Sama kehtib ka eurotsooni stabiilsuse kohta. Euroopa Komisjon ei peaks stabiilsuse ja kasvu pakti järgmist kontrollima mitte ainult väiksemate liikmesriikide puhul, vaid ka suurte puhul nagu Prantsusmaa,“ ütleb Kurz.

Allikas: Die Welt

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid