“Sinise laine” raugemine – Trump säilitas enamuse senatis ja vabariiklased võtsid enamiku kubernerikohtadest

Demokraatide laimule ja hüsteeriale ülesehitatud ja nn Siniseks laineks nimetatud agressiivne kampaania vahevalimistel erilist edu ei toonud. Ehkki vabariiklased kaotasid praeguseks loetud häälte põhjal napilt esindajatekoja, nimetas president Donald Trump vabariiklaste esinemist vahevalimistel siiski edukaks, kuna säilitati enamus Senatis ja kuberneride toolid võtmeosariikides.

Vabariiklased suutsid säilitada enamuse senatis ning võitsid mitu tähtsat mõõduvõttu kaalukeeleosariikides nagu Florida. “Tohutu edu täna õhtul,” säutsus president Twitteris. “Aitäh kõigile!” Veel kestvad vahevalimised on esimene kord, kui ameeriklased saavad üle kogu riigi anda kaudse hinnangu Trumpi esimesele 21 ametikuule.

435-kohalises esindajatekojas on demokraadid olemasolevale 193 saadikukohale praeguseks juurde võitnud vähemalt 29, enamuse saavutamiseks piisanuks ka 23-st.

Esindajatekoja demokraatide liider Nancy Pelosi, kes ilmselt spiikri kohale naaseb, lubas oma erakonnast tasakaalustavat jõudu, kuid kinnitas ka soovi vabariiklastega koostööd teha. “Tänane päev on midagi enamat üksnes demokraatidest ja vabariiklastest. See tähendab põhiseaduse tasakaalumehhanismide taastamist Trumpi administratsioonile,” märkis Pelosi pressikonverentsil. Ent ta lisas samas, et kongressi demokraadid kavatsevad töötada lahenduste nimel, mis toovad ameeriklased taas kokku, sest lõhenemistest on kõigil küllalt. “Ameeriklased tahavad rahu. Nad tahavad tulemusi.”

Pelosi kantseleiülema sõnul helistas Trump Pelosile, et teda õnnitleda ja tunnustada parteideülesele koostööle ärgitamise eest. Vabariiklastel on praegustel andmetel õnnestunud võita kaks demokraatidele kuuluvat senatikohta (Indianas ja Põhja-Dakotas) ning säilitada esialgseil andmeil kõik üheksa nende käes olnud senatikohta, mis teisipäeval ümber valiti.

“Vahevalimiste tulemused on üsna ootuspärased,” kommenteeris asja Riigikogu Trumpi toetusrühma üks kokkukutsujaid Peeter Ernits. “Selline süsteem on taganud parema balansi valitsemises ja ühiskonna sidususes. Ainult üks kord peale teist maailmasõda on tekkinud olukord, kus Kongressi Esindajatekoda ja president kuuluvad samasse parteisse. Tugeva vastaseisu korral ehk olukorras, kus president ei suuda oma otsuseid läbi suruda, on kasutatud presidendi määruste meetodit. Need ei vaja jõustamiseks Esindajatekoja heakskiitu, kuid ei ole otseselt seadused ja neid on hiljem võimalik tühistada. Seda meetodit kasutas näiteks eelmine demokraadist president Obama siis, kui Kongress oli vabariiklaste käes. Trump on paljud Obama määrused tänaseks tühistanud. USA Ülemkohtu liikmete ametisse kinnitamine on samuti Senati pädevuses ja Esindajatekoda siin kaasa rääkida ei saa.”