28.08.2020
Prantsuse kaitseväe juhataja kindral François Lecointre autasustab Eesti kaitseväelasi, kes teenisid Malis.
Eesti osalus Barkhane missioonis muutub üha naeruväärsemaks – eriti pärast seda, kui tolles sisevastuoludest räsitud riigis haarasid võimu sõjaväelased, kelle tegevuse on hukka mõistnud ka Aafrika Liit, EL ja USA.
EL-i riigid ja USA on peatanud sõjalise abi ja väljaõppe Malis, Aafrika Liit peatas Mali liikmelisuse. Üha raskemaks muutub Barkhane missioonile demokraatliku maailma kaitsmise sildi küljes hoidmine.
Eesti kaitseväelastele on lahingukogemus kahtlemata hea ja nad väärivad Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral François Lecointre autasusid, mille too andis sel nädalal mullu Malis Gao baasi rünnaku ajal seal teeninud Eesti kaitseväelastele.
Samas aga on Eesti osalus Prantsusmaa algatatud Barkhane operatsioonis rajatud valedele alustele.
„Alles küllaltki hiljuti hoo sisse saanud Eesti ja Prantsusmaa kahepoolsed sõjalised suhted muutuvad üha tugevamaks ja tihedamaks, seda nii strateegilisi teemasid puudutava teabevahetuse osas kui ka ennekõike sõjaliste operatsioonide kaudu. Prantsuse relvajõudude jaoks on see suur au, et saame arvestada teie osalusega erinevatel operatsioonidel,“ ütles kindral Lecointre ning lisas, et selliste sidemete kaudu aitab kaasa tugeva ja koostöös NATO ja Euroopa Liiduga oma julgeoleku nimel tegutsemisvõimelise Euroopa idee kinnistamisele.
„Eesti ja Prantsusmaa vahel on tugev koostöö ja liitlassuhe, mille heaks näiteks on Eesti üksuste panus Prantsusmaa juhitavatel operatsioonidel Malis. Samamoodi on prantslased toetamas meid oma üksustega NATO liitlaste lahingugrupis ning Balti riikide õhuturbe tagamisel. Meil on üsna sarnane arusaam julgeolekuohtudest ning ühine nägemus nende lahendamiseks,“ ütles kindralmajor Herem.
Nende kahe sõnavõtu põhjal võib öelda, et asjad on proportsioonist väljas – Eestis osalus Barkhane operatsioonil pole võrreldav Prantsuse lennusalga osalusega Balti riikide õhuturbes.
Prantslased kaitsevad Eestit NATO raames ja proportsionaalne tegevus oleks see, kui venelaste mereväedessandi Korsikal maabudes paiskaks Eesti oma kaitseväelased prantslastele appi. Ehk tegevus toimuks NATO territooriumi kaitse raames bloki liitlaste vahel. Kõne alla võiks tulla ka Prantsuse kolooniate, näiteks Guajaana, kaitsmine, kuid mitte missioonid prantslaste poliitilis-majanduslikul huvialal.
Mali pole Prantsusmaa territoorium, sealne valitsus pole demokraatlik, NATO tegevuse põhimõtete raamidesse see missioon ei mahu – vastupidi, kaitstakse ainult Prantsusmaa huve tema endistes kolooniates. Barkhane operatsioon ei aita kuidagi Euroopat turvaliseks muuta, vaid üha laienev sõjategevus paiskab sealse piirkonna rahvad rändeteedele.
Eesti võib välismissioonidel osaleda, kuid need tuleb täielikult lahti siduda vastuteenetest õhuturbe eest Eestis – seda enam, et kuigi siin lendavad ka Poola ja Ungari lennukid, ei toeta Eesti neid isegi mitte poliitiliselt EL-i raames.
Lihtsamalt öeldes – nimetagem asju õigete nimedega.
Kolmapäeval ja neljapäeval Eestit külastanud Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral François Lecointre, kes kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga, sai kohtumisel ülevaate regiooni julgeolekuolukorrast ning Eesti kaitseväe tegevusest ja hetkeseisust, edastas kaitseväe peastaap. Samuti arutleti riikidevahelise koostöö üle välisoperatsioonidel.
Pärast kohtumist andis kindral Lecointre kaitseväe peastaabis toimunud tseremoonial üle Vapruse teeneteristi sõjaliste teenete eest 15 Eesti kaitseväelasele silmapaistva tegutsemise eest eelmisel aastal Gaos toimunud pommirünnaku ajal.
Lisaks kohtus Prantsusmaa kaitseväe juhataja visiidi käigus ka Ämaris Balti riikide õhuturvet tagavate Prantsusmaa õhuväelastega ning tutvus nende teenistusega.
Eesti panustab Prantsusmaa mässutõrjeoperatsiooni Barkhane jalaväerühma, rahvusliku toetusüksuse ning staabiohvitseridega. Samuti teenivad Malis Eesti eriväelased. (BNS-UU)