Soome kohus mõistis Turu noaründaja “eluks ajaks” ehk 12-20 aastaks vangi

Eluaegne vangistus tähendab harva, et kongist kantakse selle otsuse saanud inimene vaid jalad ees välja.

Soome kohus mõistis mullu augustis Turu linnas noaga inimesi rünnanud marokolasest asüülitaotleja Abderrahman Bouanane reedel süüdi kahes tapmises ja kaheksas tapmiskatses ning pani ta eluks ajaks vangi. BNS aga vahendab selgitust, et eluaegne vanglakaristus kestab Soomes keskmiselt 12-20 aastat. Sealsete seaduste järgi on  Bouanane’il õigus ennetähtaegset vabastamist taotlema hakata 12 aasta pärast.

1994. aastal sündinud Bouanane võttis süü omaks. Tema sõnul oli põhjuseks viha lääneriikide pommirünnakute pärast Süüria Raqqa linnale. Väidetavalt on ta äärmusrühmituse Islamiriik (IS) poolehoidja.

Leitud on ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. See tõestab, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma. Politsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas, kirjutab ERR.

Lisaks peab Bouanane maksma kannatanutele üle 100 000 euro valuraha — on täiesti võimatu ette kujutada, kuidas see raha tema käest kätte saadakse! Kohtuprotsessi ajal on Bouanane sageli agressiivselt käitunud ja tunnistajaid sõimanud ning seetõttu on teda korduvalt kohtusaalist tagasi vangikongi viidud. Seega pole ta oma tegu ka kunagi kahetsenud.

Olemuslikult on kohtuotsus karm ja õiglane, kuid Lääne liberaalses süsteemis on suur roll andestamisel ja hea käitumise arvestamisel, kui jutuks on ennetähtaegne vabanemine. Võttes arvesse seda, kuidas Soome sammub multikultuursuse ja poliitkorrektsuse teed, võib marokolane peagi andestuse saada, et siis “pühasse sõtta” siirduda. Kui muidugi Põlissoomlased enne võimule ei tule.

Lääne-Euroopa on oma pagulasvaimustusest üle saamas ja immigrantidest kurjategijatele on hakatud määrama karme karistusi, iseasi, kui kauaks nood reaalsuses vangistusse ka jäävad. Lääne vanglatesse on hakanud moodustuma ka moslemivangide kogukonnad, kus levivad radikaliseerumisideed, ja välja pääsenud mõrtsukatest võivad sada eriti ohtlikud kurjategijad. Islamiriigi liider Abu Bakr al-Baghdadi jõudis äärmusluseni just vanglaseinte vahel.

Võõral maal süütuid inimesi tapnud immigrandid ei tohi kergelt pääseda ja nii Abderrahman Bouanane kui ka Saksamaal 14-aastase neiu tapnud iraaklane Ali Bashar peaksidki elu trellide taga lõpetama. Kuivõrd teoga võrdväärset karistust ehk surmanuhtlust liberaalne ühiskond ei tunnista.