04.01.2020
Soome politseinike jutud neist head muljet küll ei jäta. Pilt on illustratiivne.
Kaks Helsingi politseis vihakõne vastase võitlusega tegelevat politseiametnikku on sattunud avalikkuse tähelepanu alla oma omapäraste avalduste tõttu.
Ülemkomissar Jari Taponen on saanud tuntuks tänu sisserändajasõbralikele avaldustele ning migrantide poolt toime pandud kuritegude pehmendamisega, ning sellega, et teised politseinikud ei ole alati nõus tema töömeetoditega.
Jari Taponen on esitanud Twitteris üsna kummalisi seisukohti terroristide ja sisserändajate suunamise kohta koolidesse. Järgmine Twitteri sõnumivahetus avaldati kohe pärast seda, kui ühest Soome koolist leiti ennast nooremaks valetanud 20-aastane mees, keda kahtlustatakse terrorismis.
Õnneks ei pannud koolilaste hulka paigutatud täiskasvanud ISISe terrorist koolis toime politseikeeles nn üksikjuhtumit.
H.
Kindlasti ei ole ta ainus… Kas on midagi tehtud selleks, et ülejäänud 20-aastased koolist eemaldada?
Jari Taponen
Vastupidi, inimesi peaks motiveerima koolipinki jääma – olgu siis tegemist lapse või täiskasvanuga.
H.
Kuidas palun! Kas sa pooldad politseinikuna seda, et meie laste koolides käiksid täiskasvanud terroristid?
Jari Taponen
Haridus tuleb ka terroristile kasuks! Maailmavaade võib laieneda ja sallivus suureneda.
H.
Ega sulle ei tundu, et see on lastele suur turvarisk?
Jari Taponen
Meie koolid on turvalised. Selle tagab professionaalne õpetajaskond!
Jari Taponen
…ja targad õpilased.
See sõnumivahetus annab selge pildi ülemkomissar Jari Taponeni mõttemaailmast. Samuti on Jari Taponeni tööga korravalvurina vastuolus tema sõprus anarhist Suvi Auvineniga. Mõlemad esinevad samadel fotodel, mida jagatakse sotsiaalmeedias, lisaks on Suvi Auvinen avaldanud Twitteris seisukoha, milles pani ette Alexander Stubbi pea maharaiumist. Alexander Stubb on Soome koonderakonna poliitik, kes on olnud muu hulgas peaminister, välisminister ja rahandusminister.
Lisaks on Suvi Auvinen heaks kiitnud teiste inimeste vara hävitamise poliitilistel põhjustel. Ehk siis on tegemist politsei ülemkomissari avaliku sõbra kohta veidi veidra isikuga.
Politseiinspektor Jouni Niskanen tülitses oma elukaaslasega Helsingi kesklinnas. Tüli läks nii ägedaks, et juhuslik möödakäija läks tülitsevat paari rahustama. Seepeale aga lükkas politseiinspektor mehe pikali ja lõi oma elukaaslast näkku nii, et ka too maha kukkus. Sündmuse salvestas valvekaamera.
Helsingi esimese astme kohus mõistis Jouni Niskanenile isiku kallal toime pandud vägivalla ja kerge vägivalla eest karistuseks rahatrahvi. Asja menetlenud Helsingin politsei ülemkomissar Heikki Porola tõdes: „See on kahjuks üsna tavaline lugu.“
Varem oli Jouni Niskanen teinud kaks avalikkuses tähelepanu äratanud avaldust. Ühes asjas, esinedes kohtu kriminaalprotsessis eksperdina, tegi ta ettepaneku kõikide lähisuhtevägivalla eeluurimismaterjalide täielikuks salajaseks tunnistamiseks. Teises asjas avaldas ta seisukoha, et nn vihakirjutuste „laikimine „ või jagamine sotsiaalmeedias võib olla kuritegu.
Jouni Niskanen jätkab tööd politseis, ehkki küll politseiinspektori ametikohast madalamal töökohal kuni selle ajani, mil politseiameti sisejuurdlus on oma uurimise asja kohta lõpuni viinud.
Need kaks juhtumit näitavad ilmekalt, millised inimesed on Soomes inimeste arvamusi ja veendumusi kontrollivad ametnikud ning igaüks võib teha siit oma järeldused selle kohta, milline on arvamuste ja veendumuste kontrolli seis Soome Vabariigis.
Peter Kreisler (Soome)
Allikad: sotsiaalmeedia, kohtulahendid ja politseiprotokollid