Soome on minemas granaadi-Rootsi teed

Maailm,
- Updated
Rootsi sümboliks pole enam sotsiaalne õiglus, vaid granaat, ning sama teed läheb ka Soome. Pilt on illustratiivne.

Sel sügisel on Helsingi olnud rabatud erakordsetest vägivallategudest. Kõige tõsisem vahejuhtum juhtus paar nädalat tagasi Vallilas, kus 16- ja 14-aastaseid poisse kahtlustatakse kahekümnendates eluaastates mehe toidupoe ees surnuks pussitamises. Politsei sõnul oli veretöö seotud narkootikumidega.

Teisipäeval teatas politsei, et kuigi alaealiste toime pandud vägivallakuritegude arv olevat tänavu vähenenud, olevat vägivallajuhtumid üha enam seotud narkootikumide ja narkokaubandusega. Lisaks kannavad noored üha enam terarelvi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ajalehe Helsingin Sanomat sõnul on pealinna tänavatel praegu 100–150 ohtlikult käituvat noort, kes on peamiselt sisserändetaustaga. Need rühmad kipuvad käituma vägivaldselt ja seda ennekõike omaealiste noorte suhtes.

Rootsis, Prantsusmaal ja Saksamaal nähakse integratsiooni ebaõnnestumist just sisserändajate teises põlvkonnas, kes on halvimal juhul ühiskonnast tõrjutud.

Tegelikult on asi pigem selles, et esimene põlvkond elatub sotsiaaltoetustest, mis on sageli kümneid kordi suuremad kui kodumaal teenitu, ega loo järeltulijatele pärandatavaid väärtusi. Teine põlvkond ei saa aru, millest tuleb nende vaesus, mis põlisrahvaga võrreldes on suur, süüdistavad selles riiki, nõuavad endale hüvitust ja seda saamata hakkavad mässama. (Toim.)

Rootsis peegeldub see immigrantide enamusega probleemsetes äärelinnades ja tänavajõukudes, kes lahendavad vägivaldselt oma vastuolusid näiteks käsigranaatidega. Lisaks on jõugud kasvulava  radikaalsele islamismile.

Seni on Soome suutnud hoiduda teistes Põhjamaades tuttavatest tänavajõukudest ja nendega kaasnevatest kuritegudest. Nüüd peaks Soome tunnistama, milliseid vigu on Rootsis varem tehtud – ja neid vältima.

Noortel pole hilisõhtul Helsingi kesklinnas või Itäkeskuses turvaline liikuda. Helsingi politsei ennetava töörühma ülemkomissar Jari Taponen aga hakkas teisipäeval kohe probleemi pisendama. Twitteris uudiseid kommenteerinud Taponeni sõnul on noored pigem ise ohvrid. Taponen väitis, et olukord Soomes on Rootsist endiselt kaugel.

Siseminister Maria Ohisalo (Rohelised) on keeldunud antud teemal intervjuusid andmast.

Sisserändaja taustaga noorte rühmitamine ning vägivalla ja narkokuritegude sagenemine on keeruline probleem, millele pole lihtsalt lihtsaid lahendusi. Kuid on kindel, et Soome narkokaubandust, pussitamisi ja verevalamist ei saa pidada pelgalt sümptomiks. Kui politsei probleemi alahindab, kannatab lisaks kodanike turvatundele ka usaldus politsei ja teiste ametivõimude töö vastu, nendib Iltalehti juhtkiri.

Olukorda tuleb võtta tõsiselt ja need tõeliselt toimivad lahendused tuleb leida enne, kui olukord Soomes on tõesti sama hull kui Rootsis.

Põlissoomlaste liider Jussi Halla-aho imestab, et viimased 20 aastat on Soomes räägitud, et peab õppima Rootsi tehtud vigadest ja püüdma neid vältida.

“See on üsna tühi jutt. Selle asemel on korratud kõiki Rootsi tehtud vigu ja nüüd imestatakse, et lõpptulemus on täpselt sama,” ütleb ta. “Rootsis on olukord muidugi hullem kui Soomes, kuid see on tingitud üksnes asjaolust, et sisserändajate populatsioone, kust sellised jõugud tulevad, on seal tunduvalt rohkem. Kuid me oleme praegu üsna sealkohas, kus Rootsi oli 10 aastat tagasi, ja 10 aasta pärast oleme seal, kus on Rootsi praegu. Meil on sisseränne peamiselt Lähis-Idast ja Aafrika Sarvelt, täpselt nagu Rootsis, ja siin need probleemid korduvad.”

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori ütles Twitteris, et see on keeruline probleem, mis vajab lahendamist mitmel tasandil. “Lihtsaid lahendusi pole, kuid politseil, linnal, koolidel ja peredel on kõigil oluline roll. Koostöö käib. Seda tuleks tõsiselt võtta,” ütles Vapaavuori.

Halla-aho sõnul pole kellelgi aimugi, mis need meetmed võiksid olla.

“Neil inimestel lihtsalt pole oskusi, mida Soome tööellu integreerimiseks vaja oleks, ja tõrjutust on edasi antud järgmisele põlvkonnale. Migrantide laste koolitulemused on väga kehvad, loomulikult on üritatud midagi paremaks teha, kuid tulemused on väga tagasihoidlikud,” sõnas ta.

Ka Koonderakonna esimees Petteri Orpo kommenteeris seda küsimust teisipäeval parlamendis Iltalehele. “Kas Soome on minemas Rootsi teed?”

“Mis puutub jõuguvägivalda, siis jah. Oleme Rootsi tee alguses ja elame nüüd kriitilistes hetkedes. Oleme ennetuse maha maganud, kuid me pole veel lootusetus olukorras. Nüüd peame tegutsema otsustavalt, sest see, mida on kardetud ja mis on sümptomaatiline, on viimase aasta jooksul muutunud tõeliseks probleemiks.”

Allikas: Iltalehti

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused