02.12.2019
Soome suurstreigi ajal seiskus töö ka lennujaamades. Helsingi lennujaam.
Uute Uudiste kaasautor Soomest Paul Oja kirjeldab põhjanaabrite poliitilises elus toimuvat.
“Soomes on valitsuskriis. Soome Posti töötajad streikisid pikalt, nendega hakkas ühinema teiste, eelkõige transpordialade töötajaid. Lõpuks jõuti kokkuleppele, streikijad saavutasid oma eesmärgi ja streigid lõppesid.
Eduskunnas aga musta pesu pesemine seejärel alles algas. Ka meedia lülitus innukalt protsessi. Kes kellele millal midagi teatas, kas „esitas moonutatud tõsiasju“ või lausa valetas, kuidas asju oleks pidanud õigesti korraldama jne.
Põhiline vaidlemine käib muidugi küsimuse ümber, kas, kes ja kuidas valetas. Kas kohalike omavalitsuste ja riigi omandiõiguse juhtimise minister Sirpa Paatero või peaminister ise. Millest kogu tüli tegelikult algas, sellest enam miskipärast ei räägita. Süüdistusi pillutakse, asja sisust ollakse vait.
Tuleb vist tuttav ette ka Soome lahe lõunakaldal.
Tüli tõusis aga vaat millest. Suvel leidis Posti juhatus, et hädasti on vaja palgakulude arvel kokku hoida. Selmet otse palganumbrite kallale minna, leiti kavalam, kaudne võimalus. Postipakkide sorteerijad, kokku umbes 700 töötajat, otsustati ümber tõsta teise ametiühingu liikmeskonda. Seal ametiühingus olid aga tööturuläbirääkimistel kokku lepitud märksa madalamad palgad. Nendel, kes ainult öiseid vahetusi tegid, oleks palk langenud isegi 50%.
Posti juhatuse otsusest teatati minister Paaterole 21. augustil. Otsus sai tehtud juhatuse koosolekul, mida käidi pidamas San Franciscos.
Samal ajal tõsteti tunduval määral Posti juhatuse liikmete palku. Iltalehti kirjutas 30. augustil, et Posti tegevdirektori teenistus ulatub juba üle 82 000 euro kuus. Selle palgaga elab muidugi kenasti ära, isegi kui seda mingil põhjusel 50% võrra vähendada.
Posti- ja logistikaala ametiühing PAU nende plaanidega loomulikult leppida ei saanud. Riikliku lepitaja kontoris arutati asja ja peeti nõu, kuid tööandja jäi oma kavatsuse juurde kindlaks. Algasid streigid, mis lõppesid alles 25. novembril.
Kuna Posti Group Oy on Soome riigi omand, siis oleks omandiõiguse juhtimise eest vastutav minister Sirpa Paatero pidanud Posti juhatuse plaanidele käe vahele saama ning teatama, et juhatuse sellised plaanid on räigelt ebaõiglased ja nende elluviimine ei tule kõne alla. Iltalehti aga teatas 30 augustil, et minister Paatero on intervjuus ajalehele Demokraatti öelnud: „Paha tunne on küll nendele inimestele mõeldes, kellega juhtub niisugune palgalangus. Olukord on keeruline.“
Parlamendile aru andes teatas minister, et valitsus ei taha sekkuda kommertsalusel toimiva ühisuse otsustesse, peaminister aga ütles omalt poolt, et kavandatav operatsioon olevat ära keelatud ja Post olevat tegutsenud omaniku tahte vastaselt.
Reedel, 29. novembril, astus minister Paatero tagasi.
Kuidas on võimalik, et sotsiaaldemokraatide juhitud riigis niisugune jõhker vangerdus ilma massiivsete streikideta olekski teostunud? Sotsiaaldemokraadid on ju alati uhkustanud, et nemad võitlevad õiglase ühiskonna poolt ja elanikkonna vaesemate kihtide huvide eest.
Opositsiooni kuuluvad koonderakond (kokoomus), kristlikud demokraadid ja Liike Nyt on esitanud valitsusele arupärimise, mida hakatakse arutama teisipäeval, 3. detsembril. Kõigi poliitikavaatlejate arvates on oodata pingelist keskustelu. Kolmapäeval pannakse hääletusele usaldamatuseavaldus peaministri vastu.
Põlissoomlased, kellel on koonderakonnaga sügavaid erimeelsusi, arupärimises ei osale, kuid hääletada kavatsevad usaldamatuse poolt. Mitmed kommentaatorid leiavad siiski, et kartus Soome populaarseima partei – Põlissoomlaste – võimulepääsu ees võib sundida valitsuskoalitsiooni parteisid omavahelisi vastuolusid unustama ja et valitsus jääb siiski tõenäoliselt püsima. Olgu peaministriga siis kuidas on.”