31.07.2018
Parlamendihoone Helsingis. Ilmselt saavad ka Eduskunna saadikud esimese häirepeale kohe varjendisse pugeda.
Eesti usub küll NATO kaitsesse, kuid unustab selle, et ka Vene agressiooni edukas tagasilöömine tähendab siiski tsiviilelanikke kaela sadanud pomme ja inimohvreid.
Eestis on tsiviilkaitse peaaegu olematu. Meie põhjanaabrite valmisolek sõjaks aga on juba peaaegu legendaarne.
Hiljuti ütles USA president Donald Trump NATO laienemist kommenteerides, et NATO uus liige Montenegro on nii agressiivne, et võib esile kutsuda kolmanda maailmasõja. Väike Soome riik on aga valmistunud sõjaks juba pikemat aega, selle jaoks on pealinna Helsingi all tunnelite, veehoidlate ja seadmete võrgustik, mis võimaldab linna elanikel varjuda, kirjutab eestinen.fi.
Soome on tuntud oma maaliliste talvede, tipptasemel hariduse ja pealinna Helsingi poolest, aga vähem teatakse seda, et riik valmistub sõjaks, vahendab portaal väljaannet New York Post.
Helsingi all on tunnelite võrgustik, kuhu on sõja korral võimalik ära mahutada kõik linna elanikud, 640 000 inimest. Punkrid on varustatud toidu, voodite ja meditsiinilise varustusega. Seal on isegi maa-alune liuväli.
Paljud maa-alused objektid nagu parklad, ujumisbasseinid, laste mänguväljakud ja kaubanduskeskused on ka rahuajal igapäevases kasutuses. Soomlased käivad seal siis, kui väljas on külm. Sõja korral on linnaelanikel võimalik seal elada kuni kaks nädalat. Maa all on 240 duširuumi, kus on võimalik end pärast keemiarünnakut puhtaks pesta.
Asjatundjate väitel on Soome ainus võimalik vaenlane Venemaa ning kõik see on mõeldud kaitseks Vene ootamatu rünnaku puhul. Soome pealinn Helsingi asub Vene piirist ligi 250 kilomeetri kaugusel.
Soomes kardetakse, et kui Venemaal tekib Läänega sõjaline konflikt, siis on nende maa esimene, kuhu sisse tungitakse. Soomlased on säilitanud teatud tasakaalu Ida ja Lääne vahel ning NATO-ga pole liitutud selleks, et Venemaad mitte ärritada.