20.04.2022
Jalaväemiin.
Soomes peab rahvaalgatusena koostatud seaduseelnõu koguma 50 000 allkirja, et seda võiks esitada Eduskunnale arutamiseks. On hulk selliseid rahvaeelnõusid, mis visisevad ja vinduvad kuude kaupa, kogudes mõningaid tuhandeid allkirju, ning jäävadki lõpuks soiku, kuhugi jõudmata.
Üks rahvaalgatus, mis oli loomulikult juba mõnevõrra varem ette valmistatud, avaldati inimestele alla kirjutamiseks 24. veebruaril. Kuupäev on tõenäoliselt juhuslik kokkusattumus – olukord oli olnud ärev juba pikemat aega. Algatusele hakkas allkirju kogunema 27. veebruaril, ja 6. märtsiks oli koos juba 50 926 häält. Kaheksa päevaga.
Rahvaalgatuseelnõu kannab pealkirja: Lahkumine jalaväemiine keelavast lepingust ning jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja transpordi lubamine.
Jalaväemiine keelavat lepingut kutsutakse Ottawa lepinguks. See leping koostati Kanada välisministri algatusel 1996 ja võeti vastu 5. detsembril 1997. Eriti jõuliselt pressisid peale Soome liitumist lepinguga tollane president Tarja Halonen ja välisminister Erkki Tuomioja.
Tarja Halonen, kes oli Soome president kaks perioodi, aastatel 2000 – 2012, oli veendunud sotsiaaldemokraadina seisukohal, et mingit sõjaohtu Euroopale kuskilt ei paista, ja Venemaa pole muud kui üks demokraatlik riik teiste samasuguste sõbralikus peres. Inimeste mällu on jäänud videoklipp kahe riigi presidentide kohtumisest, kus Tarja Halonen emalikult Vladimir Putini lipsu õigeks seab. MTV uudisteportaal meenutab Suomen Kuvalehti intervjuud aastast 2011, kus Halonen nendib, et neid võiks isegi sõpradeks nimetada.
Soome ja Venemaa riigipiir on viimastel andmetel 1343,6 km pikk. Venemaa ei ole endale võtnud kohustust miinidest loobuda. Aga Soome ei tohi sotsiaaldemokraatide Halose ja Tuomioja arvates mingil juhul miinikeelulepingust välja jääda, kus sa sellega.
Kui teema 2018. aastal uuesti esile kerkis, leidsid nii Halonen kui ka Tuomioja, et Soome peab ikka kuuluma nende 156 riigi sekka, kes nende aastate jooksul on lepinguga ühinenud. Lepinguga ei ole liitunud 37 riiki, nende seas USA, Venemaa (ainsa Euroopa riigina), Hiina, Iisrael, Egiptus ja Myanmar. „Soome ei kuulu ju ometi tollesse teise rühma,“ õigustas Tuomioja otsust oma blogis.
Soome TV2 vestlussaates Silminnäkijä 2012. aastal nentis tollane Ohvitseride Liidu esimees Harri Westerlund: „Kui seda ohvitseridelt küsiti, siis leidis 90%, et otsus on äärmiselt halb. Tõhus, vaenlase liikumist peatav ja odav relvasüsteem otsustati kõrvaldada poliitilistel põhjustel“.
2018. aastal kirjutas tollane põlissoomlasest kaitseminister Jussi Niinistö ajalehes Uusi Suomi: „Soome ühinemine Ottawa lepinguga oli rahuaja loll liigutus. Soome kaitsevõimesse löödi auk, millest pole kasu mitte kellelegi peale meid ründava vaenlase. /…/ Kõigist pingutustest hoolimata ei õnnestunud koalitsioonilepingusse saada Ottawa lepingust lahkumist.“
Aga tänaste sündmuste valguses? MTV uudisteportaali intervjuus 3. märtsil kinnitab Tarja Halonen endiselt, et tema arvates ei ole mingit põhjust Ottawa lepingust lahku lüüa.
Kõik sotsiaaldemokraadid õnneks ei hõlju sel kombel pilvedes kui Soome endine president. Peaminister Sanna Marini valitsus kirjutas 2022. a. riigieelarve vahearutelus Kaitseministeeriumi lisaeelarvele alla seda muutmata või vaidlustamata.
Rahvaalgatuseelnõu Ottawa lepingust lahkulöömiseks anti Eduskunnale üle 10. märtsil.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
