Soomlaste poliitilise kultuuri eripära – nemad ei välista esimese valuga kedagi

Soome sotsiaaldemokraatide juht Antti Rinne otsustas peaministrikandidaadina rääkida kõigi poliitiliste jõududega.

Huvitav on jälgida ja võrrelda Soome ja Eesti poliitilist kultuuri, mis siinpool lahte on kompromissitum.

Soome parlament andis reedel hiljutised parlamendivalimised võitnud Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) esimehele Antti Rinnele ülesande asuda valitsuseks pinda sondeerima, mida ta ka kohe tegema asus.

Peatselt pärast hääletust saatis Rinne erakondadele oma küsimused ning ootab neile vastust 1. mai kella 12-ks.

Küsimustes on kaheksa valdkonda, mille hulgas on süsinikuneutraalne majandus ja looduse mitmekesisuse tagamine, julgeolek, õigusriik ja võrdsus tööturul. Igas valdkonnas on hulk täpsustavaid küsimusi. Nende seas on eelmise valitsuse kukutanud sotsiaal- ja tervishoiureform, kuid mitte immigratsioon. “Kõik need teemad on tähtsad,” rõhutas Rinne pressikonverentsil.

Erakonnad peavad tuginema vastustes oma kirjalikule programmile. Rinne sõnul kavatseb SDP kõrvutada saadud vastused oma vastustega. Pinna sondeerimine kestab Rinne sõnul hiljemalt 3. maini ja selles osalevad kõik erakonnad.

Nagu näha, ei välistanud valimistel võitnud SPD partei erinevalt Eesti Reformierakonnast otseselt kedagi, vaid asus kõigepealt ühisosa otsima, seejuures eranditult kõigiga, ka Põlissoomlastega – kuigi on väheusutav, et rahvuslastega see leitakse.

Siinkohal on soomlaste poliitilisele kultuurile lähemal Jüri Ratase Keskerakond, kes otsis samuti ühisosa kõigiga, kuid valis välja partnerid, kellega koostöö saavutamiseks tuli kõigil kolmel kompromisse teha.

Soome eripäraks on ka see, et diskussioonides Põlissoomlastega olid tugevad pinged, kuid üldiselt ei laskutud põhjanaabrite juures sellise viha-, vale- ja laimukampaaniani nagu Eestis EKRE vastu korraldati. Multikultuurset rumalust ja võltsi poliitkorrektsust kõlas peavoolupoliitikute suust palju, kuid Eesti meediale omast selget tigedust rahvuslaste vastu oli vähe.

BNS-i uudises ei seletata kahjuks, miks immigratsioon ühisseisukohtade otsingust välja jäi – kas ei pea Soome sotsid seda oluliseks või ei taha seda üldse käsitleda? Või tahetakse uus valitsus kokku panna seda küsimust päevakorda tõstmata, sest muidu ei saaks valitsust üldse kokku? Võimalik on ka, et seda käsitletakse julgeoleku valdkonnas.

Sõltuvalt eeltoodud variantidest on ka Põlissoomlaste kaasamine esialgu selgusetu, sest nende jaoks on immigratsiooniküsimus väga oluline.

Allikas: BNS

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga