Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

The Sunday Telegraphi peatoimetaja: Suurbritannia ELi liikmelisus on muutnud infantiilseks ja õõnestanud Suurbritannia institutsioone

-
01.07.2017
Laadime sisu...

Suurbritannia ajakirjanik ja The Sunday Telegraphi peatoimetaja Allister Heath kirjutab oma arvamusloos, et Suurbritannia poliitikas tekkinud kaos teda ei hirmuta, vaid ta näeb selles märki Suurbritannia täiskasvanuks saamisest.

Heath on optimistlik ja tema optimism on suunatud tulevikku, see on strukturaalne. Erinevalt väga paljudest teistest on ta veendunud, et praegu toimuv aitab muuta Suurbritannia poliitilist süsteemi. Pikemas perspektiivis viib see oluliste positiivsete muudatusteni selles, kuidas riiki valitsetakse ja parandab ka poliitikute kvaliteeti. Poliitilise eliidi ebamugavustunne, mõistmine, kui ebaadekvaatne on Suurbritannia poliitika, viha pidevate läbikukkumiste pärast – see kõik kinnitab, et Brexiti protsess sunnib Suurbritanniat suureks kasvama ja oma nõrkustele otsa vaatama.

„Sageli väidetakse, ja seda teevad peamiselt just rahvusvahelised kommentaatorid, kel puudub Suurbritannia poliitikast igasugune arusaam, et Brexit sündis arrogantsusest, uskumusest, et Suurbritannia on kuidagimoodi ülimuslik, et tegemist oli omamoodi neokolonialismi ilminguga,“ kirjutab Heath. Tema meelest on niisugused arvamused aga sisuliselt vastupidised tegelikkusele. „Sest Suurbritannial ei jää muud üle, kui lahkuda Euroopa Liidust, see on ainus võimalus raputada end üles praegu valitsevast keskpärasusest.“

Suurbritannia ELi liikmelisus on muutnud kohaliku poliitika Heathi arvates infantiilseks ja õõnestanud Suurbritannia institutsioone: „See on muutnud meid poliitiliselt kirjaoskamatuks rahvaks, kes ei mõista enam meid valitsevaid inimesi ja on seega võimetu neid tõsiselt võtma. Me oleme, nii mitmeski olulises mõttes, muutunud teisejärguliseks; nagu ELi pooldajad meile pidevalt korrutatavad, meil ei ole põllumajanduseksperte ega kaubanduspoliitika eksperte, nagu seda on hästi juhitud riikides Kanadas, Austraalias või Šveitsis.“

Seega on Heathi meelest viimaste kümnendite suurim õppetund tõsiasi, et ühes riigis ei ole võimalik valitseda edukalt n-ö alltöövõtu korras. Oma riigi valitsemine on selle riigi rahva kõige tähtsam ülesanne. Troonist loobumisel on vastutusvõime seisukohast katastroofilised tagajärjed.

„Meie riigiaparaadil, sh ka kõige haritumatel ja mõjuvõimsamatel liikmetel, ei olnud kuni hiljutise ajani mingit tegelikku arusaama ühtse turu ja tolliliiduga (paljud vastutavatel kohtadel isikud ajavad neid kahte isegi segamini) seotud üksikasjadest ja nende ulatusest. Sisuliselt ei oska mitte keegi nimetada Euroopa Parlamendi liikmeid või Euroopa Komisjoni volinikke või selgitada, milline on tegelik võimude vahekord ELi ja Suurbritannia vahel; erinevalt USA-st ei toimu meil näiteks arutelu Euroopa Kohtu või Euroopa Inimõiguste Kohtu (mis, tõsi küll, ei ole EL-i institutsioon) kohtunike ametisse nimetamise üle,“ kirjutab Heath.

Heathi arvates ongi osaliselt just seetõttu pidevalt korrutatud, et EL-i liikmelisus on riikidevaheline kokkulepe, mitte poliitiline projekt. „Kõige suuremad, kõige hävitavamad valed on tulnud Suurbritannia poliitikute suust, mitte Euroopast, kus poliitiline eliit on oma projektist rääkides olnud alati väga avameelne. Kaootiline viis, kuidas meid EL-ist hilinemisega eemaldatakse, tõsiasi, et see toimub niivõrd inetul, peaaegu et alandaval moel, ei ole seega mingi üllatus. Tegemist on nurjunud poliitika vältimatu tagajärjega, mis pigem kinnitab, kui lükkab ümber Brexiti vajalikkust.“

Heath on nõus, et EL-ist lahkumise protsess saab olema raske, kuid see on Suurbritannia ainus võimalus peatada allakäik ja alustada riigi uuesti ülesehitamist.

„Ajapikku aitab see institutsionaalne uuestisünd ja poliitilise kirjaoskuse juurde naasmine meil paremini mõista meie tulevikku puudutavaid suuri küsimusi,“ ütleb Heath.

Allikas: The Telegraph  tõlkis ja refereeris Triin van Doorslaer

FOTO: AFP/Scanpix