Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Suomen Kuvalehti nuriseb: kliimaprojektid on hädas korruptsiooniga

-
24.07.2022
Sri Lanka kogemus näitas, kuidas läbimõtlemata kliimameetmetega arengumaade majandus põhja lastakse. Üleujutuste all kannatav Bangladesh, kus kliimavõitluse raha lihtsalt ära varastatakse, võib järgmine olla. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

22. juulil ilmunud Suomen Kuvalehti nr 29 avaldab kodanikuorganisatsiooni Transparency International uuringu tulemused, mis näitavad, et rohepöördega seotud projektid on eriti arengumaades hädas korruptsiooniga.

„Korruptsiooni negatiivset mõju kliimaprojektidele lihtsalt ei tohi enam eirata,“ tsiteeritakse organisatsiooni järeldust artiklis.

Väga hull pidi seis olema Bangladeshis. Teatud määral üleujutusi on riigi riisikasvatusele hädavajalik, kuid mis liig, see liig. Praegusel ajal tekitavad looduskatastroofid Bangladeshis kahju umbes kolme miljardi euro eest aastas.

Kõrvalmärkusena meenutagem: on täheldatud, et piiramatu metsaraie suurte jõgede kallastel on üks tegur, mis üleujutuste ulatust ja võimsust oluliselt suurendab.

Transparency International märgib, et kui Bangladeshis hakatakse tormi- ja tulvakahjustusi likvideerima, siis projektide jagamisel töövõtjatele lokkab altkäemaksuvõtt ning õitseb sugulaste-tuttavate firmade soosimine. Kui mingi projektiga lõppfaasi jõutakse, siis on muist raha ja osa materjale töö käigus lihtsalt kadunud teadmata kuhu.

Teine kliimaprojektide murelaps on Maldiivid. See on saarekeste kobar India ookeanis, mille Indiale lähim saar on India lõunatipust 430 km kaugusel edelas. Maldiivid on samas luksturismi populaarne objekt. Turistid toovad riigile 60% selle tuludest.

Saarestiku 1192 madalat saart ähvardab kadumine, kui vee tase ookeanis tõuseb. Üks väide artiklist väärib siinkohal sõnasõnalist tõlget:

„Kliimamuutuse tekitatud kahjude, nagu erosioon ja merepinna tõus, (paks kiri – P. O.) tõrjumiseks mõeldud varasid on kasutatud turismiettevõtete vajadusteks.“

Mõelgem nüüd natuke. Milliseid võiksid olla meetmed, mille abil Maldiivi saarekeste elanikud võiksid veepinna tõusu ookeanis tagasi hoida? Kui ehk kutsuks kõik külanõiad kokku ja paneks nad ookeani manama? Ometi on merepinna tõusu tõrjumiseks antud saarestikuriigile raha, ja tundub, et summa polegi eriti tühine. Mida muud peaksid saarlased oma talupojamõistuse järgi selle rahaga tegema, kui mitte kasutama seal, kus seda tegelikult tarvis on?

Lõpetuseks teeb Transparency International järelduse, et rohepöördekorruptsioon pole mitte ainult üksikute riikide asi, vaid nähtus on kogu kontseptsiooni struktuuri sisse ehitatud. Nending on nii terane, et võta või müts maha.

Kui uskuda maailmakuulsate teadlaste, eestlaste Endel Lippmaa, Anto Raukase ja Arno Arraku ning soomlase Mikko Paunio ja Esko Valtaoja (kõnelemata neist üle 500 teadlasest, kes 2019 saatsid ÜRO peasekretärile Antonio Guterresile kirja pealkirjaga „Kliimahädaolukorda pole“) seisukohti kliimapöörde ja eriti inimtegevuse rolli kohta selles, siis võiks jõuda järgmise järelduseni.

Rohepööre sisaldab abinõusid, mis on heal juhul kasutud ehk neutraalsed, tavaliselt majandusele kahjulikud, süngematel juhtudel aga juhivad katastroofile vastu. Kliimasoojenemise vastaste meetmete taga on puhtalt ideoloogia, tegelikkusest tõusvaid põhjusi seal ei ole. Ometi suunatakse sellisesse tegevusse röögatuid rahavooge.

Kes suudaks vastu seista kiusatusele seal veidi „nokka kasta“, nagu rääkisid itaalia mafioosod „Ristiisas“?

Paul Oja, Uued Uudised Soomest